Koerad

Minu süda on koerad, eriti need koerad, kellel kodu ei ole ja kellele on inimsaast siin elus liiga teinud.

Paar päeva tagasi avastasin lihtsa ja toreda mooduse, kuidas kurva saatusega koertele head teha.

Selleks tuleb minna kodulehele http://varjupaik.ee/veebiperemees/ ja hakata mõnele koerale/kiisule veebiperemeheks.

Süsteem on lihtne ja annetada võib kasvõi 50 krooni. Nende loomade jaoks on iga kroon abiks. Usun, et natukene ühiskonnale tagasi anda, pole meie kellegi käest palju küsitud.

Heategu ei pidanud jääma tasumata!

Eesti Õhk

No kurat
Estonian Air on nagu mingi maabussiliin, mis sõidab 2 korda nädalas hommikul ja õhtul ja nöörib sult veel hingehinna ka.

Aru ma ei või, kuidas Tallinnast Berliini lendamine maksab ligi 5000 eeku, samas kui eelmine aasta sai 7000 eeku eest juba Aasiasse.

No ja Easy Jet ka enam Berliini ei lähe.

Tegelikult suvekuudel ei viitsi Eestit kiruda. Suvel on siin ihan ookoo olla, siis kui temperatuuriklaas näitab vähemalt üle 17 kraadi. No aga kohe kui sügis pihta hakkab ja tahaks kuhugi reisule minna, siis läheks annaks küll lennujaamale jalaga ja vahetaks Inglismaa ja Eesti geograafilised positsioonid ära.

Ja mina va laisk inimene pole suutnud siiamaani endale lennuboonuskaarti tekitada. Tuleb siis mamma-papa omadele loota.

Igaljuhul võib Eesti Õhk ennast imeda ning oma logisevad lennukid endale sinna samusesse pista.

Lapsed ketti!

Alljärgnev pole tingitud sellest, et ma suur lapsevihkaja oleksin. Ei. Lihtsalt asjaoludest tingituna jagub mul kõvasti rohkem armastus koerte, kui laste suhtes. See postitus ei käi ka viisakate ja toredate laste pihta!

Käin siis mina rõõmsalt oma 4-kuuse kutsikaga Politseipargi koertealal jalutamas. Koer saab seal joosta, teiste koertega mängida + õppida koertekoolis õpitud asju = ideaalne.

Aga ei. Igas sinises taevas on mõni must porivihmapilv. Nimelt pargi teises otsas on lasteala. Sildiga "Koertele keelatud". Millegipärast puudub koertealal silt "Lastele keelatud" ning pooled lasteala asukad otsustavad veeta kvaliteetaega võõraid koeri nännutades, okste või liivaga visates ning igal võimalusel käppides. Oleks see veel kõik. Ei. 50% tattidest ei ole oma 10 eluaasta jooksul õppinud väravat sulgema. Minu 4-kuune koer jookseb iga liikuva objekti peale kilgates tundmatusse ning avatud väravad annavad sellele rohelise tule.
No kurat.
Alguses viitsisin ma head nägu teha ja viisakalt öelda, et kena oleks enne KÜSIDA kui tullakse mu koerale näppu silma toppima. Nüüd ma lihtsalt tekitan lastele traumasid ja olen kuri liivakastitädi.

Ja lisaks kõigele ei kujuta ma väga ette, milline ema tahaks, et ta laps koerte täis k*stud ja s*ttutud väljakul käpuli maas ringi roomaks. Ootame hetke, kui üks suur hundikoer ei viitsi enam, et mingi titt talle oksa perse topib ja ta korraks lapsele hambad külge lööb. Siis ei ole vist enam naljakas ?
Ehk siis hoidke oma tatid lõa otsas või pange nad aedikusse, kust nad välja ei saa. Muidu peab varsti hakkama sidrunipritsiga koertealas käima...lastepeletus vahendina.

Ussitamine

Ussitamine ja bitchimine on aut. Nagu täiesti ja totaalselt aut. Ma saan aru, et kasiinoeale lähenevatel hilispuberteedikutel pole võibolla s*ttagi muud teha, kui omavoliliselt õhtulehe seltskonnakolumniste mängida, aga sellegipoolest on ussitamine lihtsalt nii teemast mööda ja üheksakümnendad, et süda läheb pahaks.

Mäletan, et siis kui ma noorem olin, oli hästi ku:l mõelda, et o ma olen nii paha ja bitš ja kuri ja keeran täiega kõigile jessss. No aga 17 aastasel ennasttäis inimesel pole üldjuhul veel sotsiaalset mõistust ka just ülepeamäära kolba sisse tekkinud.
Paar aastat vanemal inimesel peaks seal juba midagi olema. Kui ei ole, siis on midagi pahasti.

Igaljuhul on ussitamine aut. Maitea, mina olen viimasel ajal küll praktiseerinud näkku läratamist, olgu need tagajärjed siis mis tahes - edasi saavad asjad ainult paremaks minna - kui sõbrannadele hommikust õhtuni kiunuda et see ja see on ikka täitsa #"#"¤%"

No ja üleüldse paneb imestama see, et omastarust elad elu, kus mitttte kuskilt ei anna mingit ussitamisainest üles korjata, aga tundub, et kui inimesel on vajakka jäänud üleüldisest intelligentsist, siis vähemalt suudab ta rakendada ennast ja oma skille info kogumise, talletamise ja uutele kanalitele edastamise suhtes.

Ma olen liiga vana selleks, et ussitada. Aega ka ei ole. Ehk siis väike soovitus, minge kooli, tööle, võtke koer või sünnitage mõni laps, siis äkki kaob üleliigne aeg ära. Iga nädalavahetus palja persega Prives beibetamine praktilise ajakulutamise alla ei käi.

Bitchimine on aut.

Tatid

Mulle nii meeldib, et kanal11 on hakanud Nanny 911 ( Lastetaltsutaja) näitama.
Lihtsalt nii tore on tulla töölt koju ja vaadata tund aega USA horrorlapsi aktsioonis.

Ma usun, et see saade töötab suurepärase birth control vahendina kõigile noortele inimestele, sest minul kaob pärast seda saadet küll igasugune emainstinkt ja lapsesoov ära.

Bioloogiline kell mul õnneks veel ei tiksu, olgugi et pooled tuttavad ümberringi kõik järjest sünnitavad. Selle asemel võtan mina endale koera.

Jah, pärast pikki otsinguid ja suurt ootamist saan ma endale LÕPUKS oma koera. Ei, ma ei taha endale väikest rottkoera, kellele roosat jopet selga panna ja kellele Gucci nimeks panna. Kui see oleks minu teha, siis oleks mul kodus Saksa Dogi ja Bernhardiini suurune poni, aga elamisoludest tingituna saan ma endale väikese Beagle'i :)

Need inimesed, kes on minuga elus vähemalt 5 lauset vahetanud, teavad milline totaalne loomaarmastajast koerahull ma olen.

Vähe sellest, et ma elav koerte välimääraja ja entsüklopeedia olen, tean ma juba praegu peast oma uue elukoha naabrite koeri.

Mul on ilmselgelt sündimisest saadik juba sees koera radar, mis tuvastab lähema kilomeetri raadiuses oleva looma ja tõmbab mind sinnapoole. Lisaks sellele tundub mulle mõni ülimalt tülgastav inimene automaatselt poole toredam, kui tal juhtumisi koer on. Ja vihma-lume-tormi ja tuulega olen ma nõus bussiga Nõmmele ka sõitma, selleks et sõbranna koera veerand tundi nässerdada.

Eelmisel suvel tegi isa ka toredasti. Helistas mulle, et Tuuli Tuuli, sa saad koera. Mul jäi umbes küpsis kurku kinni ja süda rõkkas juba rõõmust, kui lause läks edasi ....aga ta läheb maale vanaema juurde elama. Normaalne. Ma siis kingin isale ka see aasta jõuluks kella, aga viin selle maale vanaisa juurde.

No igaljuhul, nüüd saan ma oma koera, ja karta on, et vastavalt noorte emade sündroomile, kelle orkutid ja feissbuukid rõkkavad oma vastvalminud beebipiltidest, tekib minul sarnaselt koeraalbum.

Ja koer tuleb mul Lätist, seega loodame et LV ei tähenda ikkagi LisaVarvast :)

import

Läksin täna weekend.ee kodulehele Tallinna moenädala pilte huvipärast uudistama ja mis ma leidsin.

Esimese asjana lausa torkasid silma Eesti pidude nimed.

No tõesti ! :

Club girl
Bond and Bond girl
Model of the world casting (minu isiklik lemmik)
Dirty sexy money
Power party zone
Dollhouse
Trend friday (wtf?)
Girls academy spring final
Sex in da city
Word up
Save rave
House train
Start up weekend.


Appi, see nimekiri läheks lõputult edasi.
Ma ausõna ei kujuta ette, kes on need ajukääbused, kes pidudele nimesid välja mõtlevad ja kas ausõna peab Eestis kutsuma kõike powersextrendfashiongirls nimedega, et pidu äge oleks ?
Ilmselgelt peab.

Minule tundub see import sõnade/nimede sisse pressimine nagu nõuka ajal soomest kommi toomine. Aga tundub, et läheb peale. Mulle igaljuhul ei lähe.

Ja just siis, kui ma juba hakkasin arvama, et Liis Lass vist ei olegi päris tühipea juuksepikendustega naine, paneb ta kohvik moskva teisele korrusele nimeks Model mansion.

Hurraa.

Kõige rohkem meeldis mulle kogu sellest nimistust Model of the world casting.
Ma arvan, et pigem võiks seda Model-sinu-oma-peas-castinguks kutsuda. Ma ei teadnudki, et Eestis maailmamodelli valitakse. Tundub, et modellide valimised on üldse jube popiks muutunud. Kunagi mäletan, et valiti mingit Top modelit ja neid tippmodelli valimisi on siin kindlasti veel korraldatud. Modell on vist nii popp sõna ( kui isegi Liis Lass selle oma laundžile nimeks pani) ning vanakooli missivalimised on modellivalimistele üle kantud.

Missivalimistel said tüdrukud vähemalt öelda, et ma olen I printsess või II printsess vms.
Huvitav, mis tiitlid seal model of the worldil on ? III maailma modell äkki?

Torisejad

Ei tea kas asi on sügises või majanduslanguses, aga viimasel ajal olen jõle tihti kokku puutunud bussi - ja kaubamajatorisejatega.

Kusjuures bussitorisejate hulka ei loe ma umbkeelset trollijuhti, kes mul vene keeles lihtsalt heast peast näo täis sõimas kui ma piletit tahtsin osta. Pikemalt peatumata selle juures, et umbkeelsed venelased meeldivad mulle sama vähe kui kärbes supi sees, tahtsin ma rääkida lihtsalt kurjadest võõrastest inimestest.

Ülimalt nõme oli näiteks täna hommikul see, kui arsti juurde minnes otsustas ukse taga ootav tädi mulle heast peast nähvata, et halloooo, järjekord on ka. Ja avastades järgmisel hetkel, et ma üleüldse teise kabinetti pöördun, läks ta näost veel kaks korda kurjemaks. Ilmselgelt oli see ka minu süü, et ta oma ärakülmetatud häält minusuguse mõttetu tibi peale pidi raiskama.

See on juba täiesti tavaline nähtus, et pärast tööd poodi minnes on pooled kaubamaja trendiemmedest nõus sind oma sumadaniga mõrvama, selleks, et kassajärjekorras meetrivõrra ettepoole pääseda. Ma olen õnneks avastanud alkoholiosakonna järtsi, kus on tavaliselt sabas kolm soome mammit, kes oma viruvalget ja saku õltsi ärivad ja kus ei pea surmahirmus ja sõrmed krampis ülihelikiirusel kotist partnerkaarti otsima.

Bussidega või üldse ühistranspordiga ma õnneks väga palju kokku ei puutu. Sellegipoolest, vahel tuleb sõbranna juurde veintsile sõita ja kuue eekune trollipilet on sellisel juhul kõvasti etem kui kaheksakümne eekune taksoarve. Sellistel juhtudel, olenevalt kellajast, on üldjuhul alati garanteeritud, et ma kellelegi ette jään. Tore oli näiteks selline juhus, kus ma hoidsin niigi Monkiliku bakterihirmuga trollitorust kahe sõrmega kinni ning õnnetuseks just sellest torust, kus oli piletikomposteerimise aparaat, kui üks vene preili otsustas mu käe lihtsalt väikse kung-fu liigutusega toru küljest lahti lüüa ning oma pileti ära augustada.

Seda, kui ma trollis-trammis juhtumisi istuma saan ja mul lisaks käekotile veel arvuti ja muu pahn ka süles on, wannabe pensionärid ei näe. Wannabe pensionärid on sellised terve väljanägemisega tädid, kes on oma viiekümne aastased,aga arvavad, et neil on õudselt vaja istuda ja minusugune noor sünnitusvõimeline plika peab seda neile ometigi ju võimaldama.
Ühe korra olen ma ikka korralikult säru saanud, selle eest et ma "vanemale" prouale istet ei andnud. Minu loogika kohaselt, kui tädi hambad veel ööseks veeklaasi ei rända ning keemiliselokimikrit peas pole, siis pole tädi veel pensionär ka ning istekohta nõuda on ikka ülim idiootsus.

Noh ja iseenesest pole eriti vahet, kui number 3 trolli Maša sulle sitasti ütleb, sest kokkuvõttes on tema õnnetu inimene. Aga inimesed on kurjaks muutunud. Ajame siis asja sügise kaela.