ich don't think so

Vot

2011-12-10T06:14:00.000-08:00

Ma pole ammu ammu kirjutanud ja materjali on juba rohkem kui rubla eest, aga päris ausalt öeldes, ma ei ole ammu viitsinud enam vinguda.

See vist käib käsikäes sellega ka, et ma olen lihtsalt väga õnnelik :) Siis ei käi taksojuhid, väikesed lapsed avalikes kohtades, überentukad 18-aastased leopardnaised ja ebaviisakad inimesed ka kuidagi nii närvi pihta.

No ja kui ma varsti ikka veel oma zen seisusest välja pole murdnud ja istun endiselt oma õndsasõnnes edasi (ptüi ptüi ptüi üle vasaku õla), siis I bet, et vähemalt jaanuari keskpaigaks on ilmateemal vähemalt midagigi juba viriseda.

Vot.

pudistamine

2011-07-07T07:17:00.001-07:00

Mul ajab see osade tüdrukute ponibeebimusirullitamine südame nii pahaks, et siinjuures võiks lausa kaks korda järjest endale kurku oksendada.

Mis planeedil on vinguva piuksuva titehäälega rääkimine ja idiootsete 'hellitusnimede' avalik kasutamine normaalne või seksikas või ülejäänud kaaskondlasi mitte riivav ? Ponibeebita oma musurulle koduseinte vahel, mitte avalikult internetis või veel hullem, sõprade-tuttavate ees.

Õõõõh. Mul tulevad sellest täpid peale.

Üleüldse ei ole väga normaalne mingi "oo ma olen oma peas nii nummi ja räägin täiskasvanud inimesena nagu viieaastane " teema. Piinlik noh.

Kui keegi mulle poolkiljudes 'Njo tsjauuuuuuuuuuu' kõrva karjub, siis lippavad üle selja külmavärinad ning tahaks tagurpidi ära joosta.

Sama nõme on väikeste lastega pudikeeles rääkimine. Effing hell, tegemist on väikese INIMESE, mitte retardistunud üleliigsete kromosoomidega olevusega, kes digimoondub mingist vanusest pärisinimeseks ja et siis võib need 'nöblu vlõta njuud plusikatäith pludu' nämmutamised ära jätta.

Tahaks teada kes üleüldse algatas selle pudikeeleliikumise ja miks hordide viisi pealtpoolt vaadates normaalseid tüdrukuid selle oma keelevaramusse juurde on võtnud ?

Ehk siis see ei ole äge ja see ei ole seksikas ja üleüldiselt how about a nice cup of linnupojumuskarulladponibeebileoparditäpike shut the f*ck up

emondus

2011-05-03T08:08:00.001-07:00

Avalik emotsemine on kõige õudsam asi, mida üks normaalmõistusega inimene teha saab.

Avalik emotsemine stiilis 'ma põustin väga diibi ja erilise sisuga laulud oma feissbuki seinale' või siis mu staatus updeidid koosnevad sõnumitest sisuga 'õnnetu' 'with or without you', 'why me' jne.

No kuulge.

Avalikult emotsemine on veel ebacoolim kui kombo retuusidest ja valgetest saabastest. Emotsetakse salaja oma sõpradele või üksi kodus suitsu kinudes ja pudelipõhja vaadates.

Üleüldse, mida see avalik kassimine annab ? Need inimesed kellele sa ei meeldi, ostavad party hat'id ja viled ja löövad käsi kokku ning need kellele sa meeldid, panevad viisakusest väikse 'oi tibu mis juhtus' kommentaari. Tegelikult ei koti see reaalselt mitte kedagi. Iseendal teed häbi täis.

Oma hingevaluhala ei ole vaja msn'is, facebookis või skypes välja elada. No lihtsalt ei ole vaja.

Avalikult internetiruumis pitypartyt korraldav inimene on lihtsalt hale või siis ei ole tal sõpru või siis on tal äärmine tähelepanuvajadus.

'preilid'

2011-03-25T03:22:00.000-07:00

Mis toimub nende 'preilide' (tahaks siinjuures hoorad öelda, aga jääme ikka viisakateks) peas, kes tulevad suhtes olevaid mehi näppima ?Ma ei räägi nendest eipüsiklubispüsti joogijahtijatest, vaid reaalsetest tuttavatest/sõbrannadest, kes oma peas on nii elutegijad, et lubavad endale väikest sõnumirallit või hilisöist msn porri mehega, kes ilmselgelt ei ole vaba.

Ok, ma olen ise ka minevikus nii mõnegi korra feilinud, aga omastarust sain õppetunni ka kätte. Nimelt 'preilid' ei arvesta pahatihti sellega, et kui nende salarandevuud välja tulevad, siis (olenevalt loomulikult suhtesoleva mehe teisest poolest) võivad nad väga vabalt riskida omaenda totaalse hävingu ja nõiakarja peale lendamisega. Sellessuhtes, et naiste viha pidi see kõige hävitavam jõud olema.

Siit tuleb muidugi nüüd see teine aspekt, et igal asjal on alati kaks poolt jne. Tõsi ta on. Aga statistika on näidanud, et Eestis on naisi kõvasti rohkem ja neid lõdva püksikummiga poolkõvasid entukaid jagub iga nurga peale. Lihtsalt mõnikord võiks 'preilid' mõelda, et kas viis minutit ebaadekvaatset egobuusti, on väärt tulevikus peale lendavat Pandora laegast. Tegelikult ei ole ju.

Samas võiks ju muidugi mõelda, et ah pohui, las need entukad tõmblevad, et mis seal ikka. Noh, ma ise arvan, et kui juba varases nooruses 'preilidele' nii vabad käed antakse, siis mõni ime, et abielud ei püsi ja vanakooli moraalist pole enam riismeidki alles.

Ehk siis get yourself some dignity ja self respect ja nagu mu kallis sõbranna tavatseb öelda, võta oma kaks jalga ja pista need endale p*rse.

Nimenali

2011-03-21T06:08:00.000-07:00

Ma loodan südamest, et sellel preilil ei teki kunagi plaani Eestisse vahetusüliõpilaseks vms tulla.

"Tegelt ei ole gruupid"

2011-02-16T05:57:00.000-08:00

Ma avastasin uue gruupide alaliigi. Gruupid, kes naeravad teisi gruupisid ning oma peas ei ole gruupid, aga tegelikult on ikka küll.

Sellessuhtes, et esimest 'teremategelteiolegruupi' sorti preilit kohtasin ma aastavahetusel, kui meie seltskonda sattus kari tüdrukuid, kes parkisid oma hiigelrinnad me köögilaua peale ning itsitasid iga nende pihta käiva mõnitava kommentaari peale. Mina, kui viisakas inimene, tutvustasin end meie sekka langenud issandaimedele ning sellepeale tutvustas üks preili ennast kui Messyt.

No tore. Kuna ma esimese raksuga ei saanud aru, mis Melissa või Mess või Miss või misiganes ta oli, küsisin uuesti. Sellepeale tuli väga rõhutatud hääletoonil: EMM EEE ESS ESS IGREK - MESSY.

Ok. Ma kujutasin ka 13-aastaselt ette, et jube cool on oma hotmaili aadressiks lilnasty77 panna, aga see ei tähenda, et ma kahekümnendates eluaastates seda kõva häälega oma nimena presenteeriksin.

Gruupid, "kes ei ole gruupid", sattusid minu trajektoori järjekordselt me suure rularattaürituse raames. Nimelt tekkis selline väike punt plikasid, kes üritasid igast uksest ja aknast sisse pugeda ja asjapulgad olla, omades tegelikult ainult ühte eesmärki - hängida nende jube coolide kuttidega ja hiljem need kutid feissbukis oma sõpradeks lisada ja siis nad kõik oma piltidel ära täägida ja siis neile kõigile kirjutada kui ägenš ikka oli viikendil hängida ja et letz do it agäin soon eksjä.

No anna abi.

No ma saan ju aru, et mõne inimese jaoks on elu ja surma küsimus, kui saab klubis DJ'le high five'i visata või näoraamatus Eesti ja väljamaa tselebritisi kollektsioneerida. Aga tõsiselt. The fuck ?

Kõik vähekenegi normaalse ajutegevusega 'tselebretid' saavad aru, kui su persepugemise ainumotiiv on olla järjekordne kellegi teise kuulsuse najal liugu laskev tuust-leopard-gruupi.

Et siis võibolla su väikese venna klassiõed vaatavad jah näoraamatus, et ou fakkkkk kui cool, tal on selle ja sellega pilt ja oufakkkk ta hängis nendega seal ja seal. Aga kogu ülejäänud maailma jätab see kõik ülimalt külmaks ja mingeid coolpointse sellega nüüd juurde küll ei saa. Pigem vastupidi. Kui sa 13-aastane oled, siis on jah ok saata elu24 Mina ja kuulsus sektsiooni pilt koos suitsetava Tanel Padariga, aga aastaid vanemana - nooot.

Mul oli ja on siiani lihtsalt kohutavalt piinlik sellist asja kõrvalt vaadata ja ma reaalselt ei saa aru, kuidas "tegelt ei ole gruupidel" endal piinlik ei ole ?

Prillipoleerijad

2011-01-29T23:44:00.000-08:00

Komistasin internetiavarustes järjekordse vapustava kirjatüki otsa. Kuna google on all mighty, siis kirjatüki autori nime jätan siinjuures anonüümseks, aga parimad väljavõtted tema kullavaramust viskan siia ülesse küll.

Ehk siis:

"kui naine hakkab 30-aastaselt endale meest otsima, siis on tema rong lootusetult läinud."

"Janar ise astus abiellu teistest varem - 19-aastaselt juba hakkas oma tulevase naisega suhtlema ja esimesed viis aastat oli õudne stress, kui sõbrad muudkui küsisid, et kuidas sa ei saa tulla, lähme paneme pidu."«Nüüd on kuidagi vastupidi. Nendel on hirmus stress kogu aeg - kellel on väikesed lapsed, midagi ei saa teha. Mina mõtlen, et mul on juba niimoodi... kannavad pead, eksole. Suhtleks, teeks midagi - neil ei ole aega,».

"Naiste suur viga seisneb tema sõnul selles, et nad käivad ülikoolis, teevad magistrantuuri, teevad karjääri ja siis neljakümneselt otsustavad hakata tegema lapsi. "

Janar (nimi muudetud), on klassikaline prillipoleerija. Selline harjukeskmine kartulikoorekarva juustega ja kuldsete raamidega prillidega akadeemik, kellel istub kodus kõigi eelduste kohaselt täpselt samasugune kartulikoorekarva juuste ja prillidega koduperenaine. Asi polegi niivõrd selles, et ma mõistaksin hukka naisi, kes pühendavad oma elu mehele, lastele ja kodule. Küll aga mõistan ma hukka neid mehi, kes elavad sajanditetaguse mentaliteediga ning muudaksid iga ambitsioonika karjäärinaise konnaks.

Janar on minu silmis äärmise peenisekompleksiga härra, selline 'tahan olla cool, aga tegelikult sain põhikoolis iga päev klassivendade käest nurga taga peksa, keskkoolis astusin väitlusklubisse, panin semimoodsa ülikonna selga, kuldse raamiga ovaalsed prillid pähe ja olin palju parem kui teised' tüüpi mees. Kõigi eelduste kohaselt on tal elus olnud kaks naist (ema ja õde ei lähe arvesse), üks on see heidikutüüpi klassiõde abituuriumiaegadest, see kellele süütus kaotati ja kellega koos paar aastat ühiskonna survel perekonna jõulupidusid väisati ja kodus prille poleeriti ning teine on see kõrgema intelligentsitasemega kursaõde, kellele esimesel-teisel kursusel titt tehti (ilmselt sel põhjusel, et Janar ei julgenud apteegist kondoome osta).

Tsiteerime Janarit edasi: "Kui naisel on juba tissid välja veninud, tagumik suur ja tal on olnud miljoneid erinevaid suhteid, mida ta pole suutnud pidada, siis miks ta ootab, et keegi teda veel tahab?"

Ahah. Selge. Sellessuhtes, et ma saan aru, et Janari maailmas eksisteerivad suurte rindade ja prinkis tagumikega naised ainult pornoajakirjas (jah, selles ühes ,aastast 2006, mille ta oma korporatsiooni lauasahtlist tuuri pani), aga nii rumal ei saa nüüd ju ka üks meesterahvas olla. Kuigi ma täiesti usun, et oma kuldsete prilliraamide poleerimisega ja neljanda lapse sünnitamisega, tema enda naine kodus tõesti oma ahtri ümbermõõtu ei vähenda.

No igaljuhul õhkab Janari kirjatükist meeletut kibestumust. Kuna sõbrad panid 19-aastaselt pidu ja naisi, kasvasid suureks ja jooksid sarvi, siis Janar vahetas mähkmeid, sai k*ppi kaks korda aastas jõuludel ja sünnipäeval ning matmaks oma seksuaalfrustratsiooni, tegi ühe akadeemilise karjääri teise järel.

Nüüd on Janar 30+, oma naise "tissid on välja veninud ja ahter on laiali valgunud" ning nüüd tahaks väljas möllata ja uuesti 19 olla, aga vot siis. Sõbrad on oma ilusate naistega kodus või perereisidel ja üksinda Club Tallinnasse leoparde nillima minna oleks ka natukene võigas ning siis ei jäägi muud üle, kui oma aasta highlighti, korporatsiooni aastapäevapidu oodata, kus äkki joppab ja saab kogemata salaja mõne purjus sõsarkorporandi perset näpistada.

Tartu ja leoTardnaised

2011-01-08T12:30:00.000-08:00

Nii

Ma käisin siis lõpuks Tartus peol. Asjaolude sunnil jõudsin ma Atlantisesse (esimest korda elus), CT'sse, uuesti Atlantisesse ja seejärel Maasikasse.

Kui ma oleksin olnud Tartus omal käel ja mitte pool-tööalastel tingimustel, siis oleksin ma kõigi eelduste kohaselt läinud Genklubisse ning Savoodi, aga las ta jääb.

Ma tahaks nüüd siinjuures öelda, et ma võin end uhkelt uueks Nõia Intsuks titulleerida. Nõia Jevstignejev käib kah. Mõned põustid tagasi, kui ma ennustasin ette, mis pilt mu lühinägelikele silmadele Tartus avaneb, ei vedanud mind grammigi alt. Juhhei tudengipealinn.

Ma võin ausalt öelda, et ma pole elu sees ühes ruumis nii palju leopardit näinud. Ma nüüd ei saagi aru, et kas Tartus on mingi spetsjomm pood, kus seda loomamustrit hulgi ja aledega müüakse või on Tartu moetrendid ja ülejäänud maailma omad kusagil teises kohas? Või siis kõikide Tartusse immigreerunud maatibide mõistes ongi leoparde se 'it' fäshjooon item ja sekspommindus ?

Mulle väga meeldis Jersey Shore'ist üks väljend 'the club was like a fucking zoo, hippos and hyenas everywhere', Tartu klubides oli leopardite ja tiigrite ülekaal.

Lisaks eelnevale, tundus Tartus klubisse minnes, et seal on suvi. St jube palju väga paljaid tagumikke (millest osad paljastusid siis, kui preilid tegid katsetusi posti otsa tantsima minna, aga promilliastmest tulenevalt kukkusid sealt poolelt jalalt alla) ning lahtiseid ???? kingi. Ma saan aru, et kui vanasti teatris käidi, siis võeti kaasa teatrikott, kus olid ka vahetusjalanõud ning mis jäeti siis ilusasti garderoobi. Seda trendi pole mina veel enda jaoks kunagi avastanud, et klubis samamoodi teha. No see selleks. Ju siis talve editionid ei ole piisavalt leopardid.

No ja ma rõhutaks siin juures seda vana hea fact of trend life'i ka: retuusid ei ole püksid. Tartus on.

Teiseks. Kuna ma tibiklubides ei käi, siis ma polnud ammu kokku puutunud sellise naisteliigiga, nagu 'tag alongid'. Noh, need tsikid, kes liibuvad su lähedusse (õigemini siis su shotte ostvate meeskolleegide lähedusse) ja ei lähe enam ära. Keegi neid otseselt seltskonda ei taha ja kellegi rahakott ka just perseli ei kuku kui arvele 60 eeku otsa tuleb, aga iseenesest võiks leoparditel endal natuke rohkem dignityt olla. Või ei ? No ja kui tag alongid tulevad veel sinu ja su sõbrannadega tantsima (seda tribal tantsu ümber oma käekoti ja ülejäänud maise vara, mis persekeerutamist segab) siis mul tekkis korraks küll see tunne, et jou ma ei lähe sinuga varsti vetsu huuleläikeid vahetama ja tampoone jagama. Et siis see, et mu meessõbrad lubavad sul oma kubet hõõruda, ei tähenda et sa nüüd mulle patse punuma tuled.

Ja kolmandaks. Mis teema selle tantsupõrandal seksimisega on ? St. et ma saan aru, et noored inimesed ja ühikatuppa vb ei saa kohe preilit vedada, aga see avalik üksteise selja ja jala humpimine ajas mu sama oksele, nagu see kui ma aastavahetusele järgneval päeval suutsin juua üleni hallitanud tomatimahla (Y). Et siis ausõna keegi ei taha näha seda, kuidas sul tantsupõrandal ühe leopardi peale kõvaks läheb või kuidas su käsi kellegi püksis masseerib. Tõesti ei taha. Ma olen piisavalt vana, et teada kust porri näeb, klubis leopardihump peale ei lähe.

Ehk siis. Mitte midagi üllatavat. Mitte midagi sellist, mida ma ei oodanud. Illustreeriv fotomaterjal on ka.

joulupukki

2010-12-23T11:27:00.001-08:00

Aitäh jõuluvana minu uute superkõlarite ja bassikasti eest :::)

...ma loodan, et sa kingid mu naabritele uued seinad või kõrvatropid.

Naabritest rääkides, siis ma usun, et mu ülevalt noorpensionär (Edit: thirty something) släsh ühistu esimees släsh pole vist väga ammu k*ppi saanud mees korraldas vist ühe korraliku tea-party oma kujutletavatele sõpradele, pärast seda, kui mu viimased kõlarid maikuus välja kolisid. Härra nimelt eeldas, et kell 2 päeval muusika kuulamine täiesti normaalsetel (tõesti!) detsibellidel on samahea kui neljakümnele inimesele viis õhtut järjest pidu korraldada. Pärast seda kui ma ta all ühiskoridori stendil olevale esimehepildile kaks korda vuntsid joonistasin (Edit: ma pean nüüd siinjuures jälgima, et ma teda kogemata kunagi FB's sõbraks ei lisa), jättis ta järgi. Nüüd sain ma uued kõlarid ja kavatsen täiel rinnal kasutada oma tsiviilõigust ja kella 23'ni bass põhjas oma muusikaikaldust rahuldada.

Ma olen igaljuhul üligigamegasigaõnnelik ja Santa I love you. Ütleks Ho Ho Ho ka siia otsa, aga sellega seoses tuli veel meelde, et Austraalias keelati jõuluvanadel HOHOHO kasutamine, sest keegi geenius avastas, et ho=whore ja see ei ole väga nice kui Santa lastele nii ütleb.

Häid pühi ;)

koerapojad

2010-12-16T02:33:00.000-08:00

Paar nädalat tagasi oli mul peol intsident, kus üks tore noormees tuli minuga juttu rääkima ning nagu muuseas tuli jutuks see, et mul on kaks koera. Millegipärast läks ta selle lause peale korraks näost natuke ära ja nagu üritas veidike ära niheleda mu juurest, aga kuna jutuajamine jätkus, siis ma suuremat tähelepanu sellele ei pööranud.

Mingi aeg hiljem küsis ta mu käest, et kui vanad mu koerad on. Vastasin siis, et üks saab kohe kaheseks ja teise kohta öeldi varjupaigast et on 3-4 aastane, aga tegelikult vist oli 8-kuune. Et arst päris täpselt ei osanud ka läbivaatusel öelda.

Kuna kutt läks sellepeale täiesti näost ära, siis ma küsisin, et kas sulle ei meeldi koerad ?

"Aaaaaaaaaaaaaa kaks koera...ma kuulsin kaks poega."

juhhei

PS! Mulle meeldib Leedu :::)

1/5

2010-11-27T00:14:00.000-08:00

Mulle hakkab üha rohkem tunduma, et noortele poistele tuleb ikka seda arenguruumi jätta, sest see, et seal allkorrusel midagi juba liiga arenenud 'mõtlemisega' on, ei tähenda et peakolu sees üks teine organ pooltki järgi oleks jõudnud.

Pole väga nice olla osake mingi tüübi feissbuki poukimishaaremist või olla see üks ja 'ere' musirull ülejäänud viie seas.

Üleüldse tundub aegajalt, et väga suure egoga ja üldse mitte nii suure m*nniga meestel on vaja enda kõrvale mingit väikest naist, kelle kõrval end veel rohkem MEHENA tunda. Selle väikse naise kõrvalt on hea kõrvalt panemas käia ja ennast veeeeel rohkem mehena tunda. Ja siis tuleb endale lõpuks üks hästi suur auto ka soetada ja ennast veeeeeeeeeeeeeeeeeeel rohkem mehena tunda.

No tegelt on pigem nii, et noored kutid on rohkem sõnade kui tegude mehed. Ja tujud vahelduvad sama kiirete intervallidega, nagu 16 aastasel päevadega tiineritüdrukul. Ma olen kindel, et piisava kannatuse ja pealehakkamisega 'treenib' sellisest noorest kutist aja jooksul täitsa korraliku mehe, aga kellel seda viitsimist on ?

Samas paneb mind hämmastama see, et üldjuhul selle põukimishaaremi seas on protsentuaalselt 10% naist, kes tajub mingi aja jooksul ära, et kutt laseb mõnusalt kõrvalt ka ja et pulmakellad võib sama targalt kappi tagasi panna.

No igaljuhul, jõudes ringiga tagasi paar põusti tagasi kirjeldatud sussnaiste ja munnmeeste teemani, siis mulle hakkab üha enam tunduma, et neid mõlemaid on kõvasti rohkem kui peaks.

Tuustindus

2010-11-19T03:01:00.001-08:00

Ajapuudusel pole ma veel Tartusse infokogumisele jõudnud (Tallinnas ma lihtsalt ei suuda oma vaimse tervise heaolu silmas pidades nendele holliwuudi tibipidudele minna), aga sissejuhatuse saan oma lemmik teema vol.2 - hilispuberteedikutest klubituustide osas teha küll.

Noh, muidugi võib kõik selle järgneva jutu ajada minu otsese kibestumuse kaela, et ümardamise reeglite kohaselt olen ma juba kolmekümnele lähenev, mitte natuke üle kahekümne ja ilmselgelt on mul juba rohkem hävinud munarakke, kui mõnel 19-aastasel. Ma ise ütleks nüüd, et nii see ei ole, aga see ei ole tegelikult üldse oluline ka.

Nimelt paariaastase jaanuari-veebruarikuuse suure rula ja bmx ürituse raames, olen ma töö tõttu päris palju selliste toredate naisterahvastega kokku pidanud puutuma. Vanuse kategooriaks paneks ma siin juures 18-22.

Üle eelmine aasta, kui ma ühe bullisõitja peole viisin, siis lükkas väikeste naiste hord mu peaaegu trepist alla ja üks väike eit andis mulle küünarnukiga ka ??!!?? Lihtsalt sellepärast, et suhteliselt keskpärase välimusega, aga ülitegija ekstreemsportlase külge oma tutti hõõruma minna. Ma taandusin vaenlase tagalast oma kaevikusse ja jälgisin seda paaritumistantsu suure muigega kõrvalt.

Noh, oletame et kõige alfam emane sellest kambast suutis oma küünised kuti külge haakida ning terve õhtu talle keelt kõrva ja kurku ja ma-ei-taha-teada kuhu veel toppida ja mis siis edasi saab ? Kui hästi läheb ja ema pole käskinud kl 12 kodus olla, siis kutt viib su äkki hotelli, teeb sinuga kõik sada maailma imet ning tõmbab järgmine päev uttu. Sõbrannadele kelkima minna et ooooo ülikõva sain eile nii šeffi kuti käest taha, pole ka just kõige lahedam asi mida teha ? Või on ? No gruupindus kuubis igaljuhul.

Eelmine aasta kuulsin nalja (võimalik et tegu on linnalegendiga, aga juhul kui on, siis kuradima hea linnalegendiga) et 1 Eesti kutt läks selle sama rularattaürituse raames holliwuudi ning valetas inglise keeles klubituustidele, et ta on kuulus Islandi rulatüüp. Õhtu lõpuks oli tal kolm keppi soolas, muust rääkimata.

Ehk siis poisid, kellel ülejäänud aasta väga ei näkka, siis kord aastal on ka teil jahihooaeg, vaja läheb selleks ainult skeidiriideid ja inglise keele oskust ning voila.

Mul on paar sõpra, kes on ka kogemata läinud selliste kahekümneaastaste preilide orki. Üle paari kuu pole üksi neist suhetest töötanud, sest kahekümneaastasel ilusal tüdrukul üldjuhul seda sotsiaalset mõistust ja üleüldist intelligentsi oma tiinerimentaliteedi tagant välja ei paista. Täiesti normaalne on näiteks oma mehele tema sünnipäeval eludraama teha, sellepärast et mees tahab poistega peole minna või ulguda ja kriisata sellepärast, et kutt on paar tundi kauem sõpradega pubis. Ühtegi sõbrannat mehel olla ei või ja igal võimalusel mängitakse detektiivi ja uuritaksepuuritakse kõik mehe infokanalid üksipulgi läbi. Mõni ime siis, et mingi aja pärast jookseb mees tagurpidi uksest välja, vahetab elukohta ja telefoninumbrit ning isoleerib end totaalselt sellest kunagisest nunnupunnu inglikesest. Nii palju kui mina kuulnud olen, siis ei jäta need preilid mehi rahule ka. Ooo ei. Hilisöised hüsteeriakõned vaheldumisi "miiiiiiiiiks sa mu maha jäääääätsiiiiid meil oli niiiiii hea ma arrrrrmastan sind" sõnumitega ning maja all luuramisega ja kõikide mehe tuttavate naisolevuste FB profiilide klaasistunud pilguga passimisega. Plaan B on üldlevinud mudeli järgi see, et võetakse ette mõni mehe sõber. Käiakse tema ukse taga kraapimas ning surutakse end selleläbi kampa tagasi. I've got news for you - ei tööta.

Põhimõtteliselt võin ma siia ohumärgiks tuustinduste välimääraja ka kirja panna. Leida võib neid suures osas Tartust (ülikool jne) ning Tallinnast klubi holliwuudist. Riides on nad kõik ühtemoodi, enamus on veel no-ass no-boobs tiinekakehadega ja sellest tulenevalt kannavad kleite, mis algse disaini kohaselt olid pluusid. Neoonvärvid on väga teemas. Helesinised teksapüksid ja mõni ägenš T-särk ka, Terranoovast saab neid enamasti. Sõbrannadel on kõikidel üks ja see sama küünetehnik, seega kõigil on mingid persekukkund lillede ja kividega hiigelküüned ning pärast kahte kokteili ei püsi neist keegi enam klubis väga hästi püsti. See on nende enda arvates suht feil, sest ometigi tahaks sinna puki otsa hõõruma minna ju. Kui piisavalt tähelepanu ei saa ja keegi pole veel kolmandat koksi välja teinud, siis pannakse omavahel tatti või hõõrutakse oma kehaosi võimalikult oskuslikult üksteise vastu. Lesbid pidid coolid olema ju, poistele meeldivad äääää.

Igaljuhul varsti on jälle ekstreemsportlaste jahihooaeg tulemas, kõigi eelduste kohaselt on selleks ajaks solaariumiaegadel ja terranoova neoonriiete lettidel puhas töö tehtud ja kui hästi läheb, siis ma saan kirjamaterjali ka juurde.

dr jekyll and mr hyde

2010-11-15T03:47:00.000-08:00

Ma arvan, et kõik mehed on vähemalt ühe korra elus mõelnud selle peale, et miks nende unistuste naine moondub ühel hetkel psühhootiliseks närvihaigeks, kes kraaksub hommikust õhtuni olematute probleemide pärast ja otsib paaniliselt särgikrae pealt huulejälgi.

Ma seletan selle asja siis ilusti lahti.

Nimelt, naistele meeldib olla jumaldatud. Üldjuhul kui naine kohtub uue mehega, siis on naisel see tunne, et terve maailm on ta jalgade ees ning ta tunneb end ka hommikul oma flanell pidzaamas (jah, uskuge või mitte siis üksi elavad naised ei käi koguaeg La Senza kirsipunase pitspidzaama ja lokkidega kodus ringi) üles ärganuna maailma kõige ilusama inimesena. Kuna uus austaja tiirleb ilmselgelt väga aktuaalselt pildis ja külvab naist tähelepanuga üle, siis polegi midagi valesti ja ei peagi millegi pärast muretsema.

Nii, oletame, et mõned kuud on seda üksteise imetlemist juba harrastatud. Mees on oma trussikud ja sokid juba naise juurde kolinud (või vastupidi) ning igapäevased saoledniinummimusirullponibeebitibulinnupojukene sõnumid on ka taandunud pigem 'ma lähen teen poistega ühed õltsid ja siis mingi aeg tulen viskan oma jalad su lauale ' sõnumite peale. Naisel võib tol hetkel olla sõbranna või paar, kes saavad neid ponibeebimusirullar sõnumeid ning siis tekib see kadedus, et wtf MINU mees mind enam selle tähelepanutulvaga üle ei külva.

Vürtsi lisab veel see ka, kui mees on näiteks kogemata mõne oma sõbranna näoraamatu pilti kuidagi liiga sõbralikult kommenteerinud, jumal hoia selle eest kui mõni blink smiley ka kuhugi sisse ära on eksinud, siis on kohe jama majas.

Ebakindel naine on monsters inc vol. 3 sest sel juhul tunneb ka maailma esikaunitar ennast vuntsidega raamatukogutüdrukuna. Aga uudiseks teile, kallid mehed, eranditult kõik naised teevad selle faasi mingi hetk oma elus läbi. See, kuidas ja mismoel see ära händelitakse on iseasi.

1)Naine elab oma ebakindlust 24/7 mehe peal välja. Ebastabiilsete intervallidega ollakse seksikas amatsoon magamistoas ning taldrikuid loopiv närvihaige elutoas

2)Naise sõbrannad ei taha väga enam oma telefone vastu võtta, sest igakord tuleb sealt üks ja see sama jutt. See mis nõu vastu antakse, läheb täpselt sama targalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

3)Naine paneb tähele KÕIKE ja KÕIKI, mis mehe ümber toimub, ise mõtleb kolmveerand asju juurde ning siis loob oma peas teooria, kuidas kõik hetkel toimub.

4)Naine leiab endale ise uue silmarõõmu

5)Naine võtab lõpuks ennast kokku ja räägib mehele, miks dr jekyllist äkki mr hyde sai. Mees naerab, naine nutab ja siis naerab ka ja üheskoos ratsutatakse valgetel hobustel päikeseloojangusse.

Et siis õnnevalem tubajumbamatele meestele: et vältida mõnusa chilli ja cooli naise asemel ühe neurootilise psühhopaadi sisse kolimist, tuletage oma preilidele aegajalt meelde, kui jumalikult kaunid ja ägedad nad on ;)

S*tahipid

2010-11-08T10:51:00.001-08:00

Vana hea fact of life on see, et meeste seltskonnas kommenteeritakse naisi ja naiste seltskonnas kommitakse mehi.

Viimasel ajal on minu kõrvu jõudnud kaks geniaalset väljendit kaasaegsete trendietalonide kohta: s*tahipid ja märsilohistajad. Ehk siis jube popp on poiste seas kanda kolm nädalat täpselt sama ruudulist flanell särki ning peita oma kergelt pesemata juukseid võidunud mütsi sisse. Jalas peavad olema mõnusalt näkased tennised ning teksad peaks kõigi eelduste kohaselt olema hästi ümber ja väljaveninud põlvedega. See on täiesti loomulik, et teksapükse ei pea mitte kunagi pesema.

Ma ei saa väita, et ma kunagi ühegi märsilohistajaga deitinud ei ole. Kui ma nüüd päris aus olen, siis mul on ka selliseid olnud, aga se vist jäi rohkem sinna 20 ja miinus vanusesse.

Ei, ma ei ole ennast ümber programmeerinud kutšimutši bemmiosside peale, aga pigem tõmbab nagu selle kõige vahepealne variant. Hipsteri prillid ja Kahruti (loe:http://ichdontthinkso.blogspot.com/2008/05/mh.html ) sallid on ka endiselt total turn off.

Maitea, võibolla läheb see s*tahipindus mu teistele lemparitele, varastes kahekümnendates olevatele minajamaailm klubituustidele peale, aga tegelt ei ole pesemas käimine üldse tabu ja särki võiks ka vähemalt iga paari päeva tagant vahetada.

Ma arvan, et meestele on küll natuke rohkem lubatud see räu õlle-higi-karva kombo, mis teeb nad MEHEKS, aga mõnikord tahaks selle kõige vahele hästilõhnavat isast ka. Noh, teate küll, sellist keda võib maale vanaemale näitama minna.

Lisaks sellele kõigele muule, kipuvad need s*tahipid suht ülbed ka veel olema. Suvel on parim hängamis pleiss Hundi park ja talvel varjutakse Balou seinte vahele (toim: jah, ma ise käin seal ka). Aga kuna mingi twisted loogika kohaselt lähevad need märsilohistajad naistele jube hästi peale, siis tundub, et neid tekib koguaeg ainult juurde. Aga kahjuks lohistavad need kutid üldjuhul oma märssi kooli, töö või dušši asemel uude baari või kolmanda pruudi juurde ning klubituustide arvates on se üli OK.

Oi, aga kahekümnendate alguses olevad klubituustid on mu vaieldamatu lemmik teema vol.2.

Sellest kirjutan ma pikemalt siis, kui ma olen Tartus ära käinud, uurivat ajakirjanikku mänginud ja sheeritavat infot kogunud.

Põnevpõnev

Sussnaised ja munnmehed

2010-11-02T04:01:00.000-07:00

Mind ajendas oma suud lahti tegema artikkel, mille eluteadur Õhtuleht oma online esilehele plätserdas.

Nimelt saatis keegi 64 aastane proua toimetusse kirja, kus hoiatas selle eest, et oma mehi ei tasu üksinda reisidele lasta. Nimelt proua 50 + mees leidis endale Tai reisilt 26 aastase Tai poolprosti ning nüüd kütab talle iga kuu rahasaadetisi ja armastust. Mees ise elab reipalt oma Eesti naise juures ning naise kirjelduse kohaselt, räägivad nad juttu ja joovad teed ja mõnikord jagavad ka voodit.

Noh, selle artikli algus oli lihtsalt vanem generatsioon ja teine Eesti, aga lõpp...Põhimõtteliselt tuli siis see ajugeenius mees mõttele, tuua oma verinoor Taimõrsja kodumaale ning mõttearendusest edasi tuli see, et Eesti naine võiks siis tema EMA mängida ??!!!??? Ning artikli lõpus tundis Eesti naine muret, et kuidas uus naine tema mehekest ikka hoiab ja äkki ei hoolitse tema eest piisavalt.

Mida helli ????!!!?????? ühesõnaga ma olen viimasel ajal niiiiiiiiiii ajuvabalt palju kuulnud neid breik app lugusid, kus mehed tevad mingeid ulme asju ja naised nühivad patja nutta ja annavad uusi võimalusi. Halle faking luuja. Sellepärast terve me ühiskond neid munnmehi täis ongi, et sussnaised ANNAVAD neile selle upper hand'i et neid niimoodi kohelda.

Idioodid.

Minu elumudel on võibolla liiga mustvalge ja sellekohaselt ma võin olla ka 50 aastaselt üksikema. Aga vähemalt olen ma faking faboulous karjääri ja oma rahaga üksikema, kellel kõigi eelduste kohaselt on paar 20-aastast peikat ::)

Eesti on täis mingieid ajugeenius küünetehnik tibisid, kelle elu unistus on leida endale bemmi ja paksu rahakotiga härg, kes varem või hiljem (pigem varem) hakkab kõrvalt täpselt copy paste küüntetehnik tibi trukkima ning kui see esimene küünetehnik tibi on oma kutsekõrgharidusega piisavalt tark, siis on ta suutnud sellele bemmihärjale mõne tite sünnitada ja on seif, sest üldjuhul need bemmihärjad oma 'päris' naisi niisama naljalt maha ei jäta. Suguvõsa pressure jne.

Lahkumineku best example 2 on paar päeva tagasi kuuldud lugu 30+ mehest, kes läks reisile ja lasi oma elukaaslasel end lennujaama viia. Naisel sisse ei lubanud tulla, et ah pole vaja. Reisile läks ta in the end oma naise parima sõbrannaga (kui kliššee eksole) ning üheskoos saadeti naisele reisilt sõnum, et nüüd on asjalood nii ja viitsid koli välja selleks ajaks kui me tagasi oleme.

The fuck ? Ja sellistele meestel antakse andeks ja nurutakse neid tagasi ?

Kus kuradi kohas on naiste selgroog, eneseuhkus ja ENESEARMASTUS ????

Ja tänu teile, sussnaised, kes end siinjuures ära tundsid, ongi olemas munnmehed, kes kujutavad oma peas ette, et see kõik on ok ja lubatud.

Ei ole! Kasvatage endale paar mune, kallid sussnaised, selle asemel, et Rahva Raamatu eneseabiletid tühjaks osta või sõbrannadele nutmas käia, sest oma selgrootuse juures ei ole julgust oma sitta meest perse saata või korrale kutsuda. Äkki jätab veel maha, oh seda õudust.

Kurat, närvi ajab.

puhkus

2010-09-12T20:53:00.000-07:00

Ma olen praegu Tais, kus on supermõnus ja ma juba vindun peas plaani, et viie aasta pärast panen kodumaal pillid kotti ja tulen siia lastele inglise keelt õpetama ja koerte varjupaika tegutsema.

Aga eks paistab. VB viie aasta pärast olen ma kolme lapse ema ja mõne õllekõhuga ärika padjakaunistus, haha noot.

Igaljuhul käisin ma siin sukeldumas ja nägin vee all haisid. Mis sest, et enne juba öeldi, et need haid kes siin on inimesi ei söö. Aga no kui sa ikka vee all oled ja mingi uimega tüüp su nina eest mööda ujub, siis oli mu esimene reaktsioon küll oma instruktor enda ette lükata :D enesealalhoiuinstikt jne.

Täna öösel oli mul ka intsident. Tegin korra silmad lahti ja mingi must putukas tiirles mu pea kohal. Esimene unine reaktsioon oli: kärbes.

Andsin talle käega, kadus ära natukeseks ja siis oli tagasi. Kuna ta käis mulle väga närvidele siis ma haarasin ta kätte ja tahtsin eemale visata ja siis avastasin et oi, ämblik. Eesti mõistes SUUR ämblik. toretore. kiljusin natuke, panin kõik tuled põlema ja läksin magasin kaks tundi oma maja ees võrkkiiges.

Mul on siin oma koer, Cartoon. Kes armastab mind hästi palju või noh rohkem armastab ta vist seda kana-riisiga mida ma talle 2x päevas söödan, aga igaljuhul on ta supercool. Pidi olema rannakoer, vaktsineeritud ja värki ja kui mina ära lähen siis ta leiab endale uue kasupere. Praegu on ta igaljuhul minu sidekick. Hängib minuga päevad läbi kaasas või magab mu bungalo ees. Üks hommik kui mul talle süüa ei olnud, siis vaatas mind küll sellise näoga et missmõttes ja oli natuke solvunud.

Ma olen kaks viimast õhtut suutnud siin peolt nii valel hetkel ära minna, et kui mina läind olen, siis hakkab mingi ulme möll pihta. Paar päeva tagasi väsisin ära ja tulin koju ja hiljem kuulsin, et paar tundi pärast mu äraminekut oli mingi purjus kohalik hakanud tuleshow'd tegema ja pani ühe rannabungalo põlema :D ja natuke aega hiljem sai üks rootsi turist millegipeale vihaseks ja lõi pudeli roosiks ja tõmbas oma käe katki, katsega veene sihtida. Täna lähen ka peole ja joon kasvõi kolm tassi kohvi ja viis red bulli, aga enne päikesetõusu ma koju ei tule. Leiba ja tsirkust.

Aa ja kohaliku 7/11 poeketi töötajad ei räägi sõnagi inglise keelt. Kui poes midagi küsid, siis on nende vastus iga asja peale NOOOOO.

"Do you have menthol cigarettes", NOOOOO.

"Do you have dog food", NOOO

"Do you have white wine", NOOOOOO

Tegelt on neil kõik asjad olemas.

Kuna ookeanivesi on mulle pähe rastad tekitanud ja mul jäi palsam koju, siis täna üritasin poest palsamit saada. Seisin leti ääres kus oli hunnik shampoone ja pesuasju ja kõik tekst on Tai keeles. Ma ostsin endale shampooni ja palsami aga võimalik et ma ostsin endale ka kaks vedelseepi. Igaljuhul üks kohalik oskas mulle öelda ühe pudeli kohta "nr.1 you put and then nr.2 you put over". Ma siis loodan et see tähendas tõlkes shampoon + palsam.

Ja mul oli peaaegu 1 feil veel. Nimelt ma ärkasin ükshommik ülesse ja vaatasin et oooo mu bungalo kõrval on suur lizard, eriti ilus ja selline täis loomaaia laks. Ma pidin muidugi kohe näppima minema, aga ta jooksis eest ära. Ja siis mu resorti töötaja vaatas mind eemalt ja tuli küsis pärast mu 5 minutilist jälitustööd, et 'what in the world are you doing' ja kui ma ütlesin et 'i want to pat the lizard' siis ta läks näost valgeks ja ütles et see tüüp on väga mürgine ja siis oli natuke aega vait ja ütles et 'do not touch anything that moves on this island'. No elame ja õpime.

Ja siis üks hommik läks mu hollandi sõbranna me kohviku raamaturiiuli juurde ja hakkas raamatut võtma ja selle kaane vahel oli püütoni poeg. Väike madu ühesõnaga. Ja siis selgus, et need pojad on kümme korda mürgisemad kui täiskasvanud, sest nad ei oska oma mürki veel reguleerida. Ja raamatu pealkiri oli 'You get what you deserve' :D väga nummi.

Ajuk*pp

2010-08-19T01:57:00.001-07:00

Naistel on koguaeg see teooria olnud, et mehed tulevad nagu tõusud ja mõõnad, et kui tuleb siis tuleb ikka korralik lainetus ja kõik korraga ja kui ei tule, siis on tuulevaikus ja totaalne ikaldus.

Igatepidi totaalne feil. Kui mehi on korraga liiga palju trajektooril siis on totaalne ajukepp ja ou nou ou nou mis ma teen ja üleüldse tekib selline "jätke mind kus kurat kõik rahule" tunne.

Siis kui kedagi silmapiiril ei ole, siis jooksed ringi nagu kiimas jänes ja tõmbad trajektoori laiali.

Ehk siis mida helli, kuidas siin loodusasjad paigas peaksid olema ? Et kui saad, siis saad rivi ja kui ei saa, siis ei saa midagi ? Feil.

Armund pole küll ammu olnud. Üks mu väga ilus ja arukas sõbranna ütles väga õigesti, et armumine on keha petuskeem, et naised rasedaks jääksid. Mõistus kaob ära ja kõik meeled on halvatud. Minuarust on armumine ka totaalne ajukepp. Üleüldse tundub endale, et 25-aastaselt on seda kainet mõistust ikka juba kaevutäis, kui 18-aastaselt jagus seda teelusika peale.

Igaljuhul on täna esimesed tõsisemad sügisemärgid õhus, seega ilmselgelt tuleb varsti ikaldus. Eluteadur Elu24 teatas, et kevadel tulevad mehed koopast välja ja lähevad naistele nuiaga pähe lööma ja talvel kaovad tagasi koopase hibernatsioonifaasi.

Tore

Näoraamat

2010-03-27T05:34:00.001-07:00

Täna on selline tiksuv laupäev, kus üle saja aasta pole vaja tööd teha. Uskumatu.

Seega kell on 2 päeval ja ma lõpetan oma pudelit veini.

Bliss

Ma taasavastasin facebook testid.

Kuna ma pole just maailma kõige suurem abielufänn, siis otsisin ülesse kõik abielutestid, mis facebookis eksisteerivad ning tegin omaenese amusementiks läbi.

Ma sain teada, et ma abiellusin 20-aastaselt, siis 25-aastaselt ja siis 27-aastaselt.

Mu lemmik küsimus oli: Do you want a boyfriend who wants to do more than just kiss

Ning lemmik vanusekategooria: 26-36, OLDER, 1-25

Mul on mulje et need testid on tehtud USA padukristlike teismeliste poolt.

Samas, parem kui Eesti tiinekad, kes Solarises aelemas käivad ning ümber Tallinna kaks ringi bussis sõites aega surnuks löövad, sest kaubanduskeskused on kinni ja kluppi turvamehi hämama minna on veel vara.

Eniveis, Eiko, Facebook ütles et me abiellume. Ja skruu juu Mihkel Tamm, et sa mu altari ees maha jätad.

Ma nüüd vaatan veel kes Facebooki järgi on sündinud strippar ning kes on kapihomo.

PS! Mu ema liitus täna näoraamatuga!

Koerad

2009-11-05T11:36:00.000-08:00

Minu süda on koerad, eriti need koerad, kellel kodu ei ole ja kellele on inimsaast siin elus liiga teinud.

Paar päeva tagasi avastasin lihtsa ja toreda mooduse, kuidas kurva saatusega koertele head teha.

Selleks tuleb minna kodulehele http://varjupaik.ee/veebiperemees/ ja hakata mõnele koerale/kiisule veebiperemeheks.

Süsteem on lihtne ja annetada võib kasvõi 50 krooni. Nende loomade jaoks on iga kroon abiks. Usun, et natukene ühiskonnale tagasi anda, pole meie kellegi käest palju küsitud.

Heategu ei pidanud jääma tasumata!

Eesti Õhk

2009-06-25T10:59:00.000-07:00

No kurat
Estonian Air on nagu mingi maabussiliin, mis sõidab 2 korda nädalas hommikul ja õhtul ja nöörib sult veel hingehinna ka.

Aru ma ei või, kuidas Tallinnast Berliini lendamine maksab ligi 5000 eeku, samas kui eelmine aasta sai 7000 eeku eest juba Aasiasse.

No ja Easy Jet ka enam Berliini ei lähe.

Tegelikult suvekuudel ei viitsi Eestit kiruda. Suvel on siin ihan ookoo olla, siis kui temperatuuriklaas näitab vähemalt üle 17 kraadi. No aga kohe kui sügis pihta hakkab ja tahaks kuhugi reisule minna, siis läheks annaks küll lennujaamale jalaga ja vahetaks Inglismaa ja Eesti geograafilised positsioonid ära.

Ja mina va laisk inimene pole suutnud siiamaani endale lennuboonuskaarti tekitada. Tuleb siis mamma-papa omadele loota.

Igaljuhul võib Eesti Õhk ennast imeda ning oma logisevad lennukid endale sinna samusesse pista.

Lapsed ketti!

2009-04-03T04:45:00.000-07:00

Alljärgnev pole tingitud sellest, et ma suur lapsevihkaja oleksin. Ei. Lihtsalt asjaoludest tingituna jagub mul kõvasti rohkem armastus koerte, kui laste suhtes. See postitus ei käi ka viisakate ja toredate laste pihta!

Käin siis mina rõõmsalt oma 4-kuuse kutsikaga Politseipargi koertealal jalutamas. Koer saab seal joosta, teiste koertega mängida + õppida koertekoolis õpitud asju = ideaalne.

Aga ei. Igas sinises taevas on mõni must porivihmapilv. Nimelt pargi teises otsas on lasteala. Sildiga "Koertele keelatud". Millegipärast puudub koertealal silt "Lastele keelatud" ning pooled lasteala asukad otsustavad veeta kvaliteetaega võõraid koeri nännutades, okste või liivaga visates ning igal võimalusel käppides. Oleks see veel kõik. Ei. 50% tattidest ei ole oma 10 eluaasta jooksul õppinud väravat sulgema. Minu 4-kuune koer jookseb iga liikuva objekti peale kilgates tundmatusse ning avatud väravad annavad sellele rohelise tule.
No kurat.
Alguses viitsisin ma head nägu teha ja viisakalt öelda, et kena oleks enne KÜSIDA kui tullakse mu koerale näppu silma toppima. Nüüd ma lihtsalt tekitan lastele traumasid ja olen kuri liivakastitädi.

Ja lisaks kõigele ei kujuta ma väga ette, milline ema tahaks, et ta laps koerte täis k*stud ja s*ttutud väljakul käpuli maas ringi roomaks. Ootame hetke, kui üks suur hundikoer ei viitsi enam, et mingi titt talle oksa perse topib ja ta korraks lapsele hambad külge lööb. Siis ei ole vist enam naljakas ?
Ehk siis hoidke oma tatid lõa otsas või pange nad aedikusse, kust nad välja ei saa. Muidu peab varsti hakkama sidrunipritsiga koertealas käima...lastepeletus vahendina.

Ussitamine

2009-03-28T04:48:00.001-07:00

Ussitamine ja bitchimine on aut. Nagu täiesti ja totaalselt aut. Ma saan aru, et kasiinoeale lähenevatel hilispuberteedikutel pole võibolla s*ttagi muud teha, kui omavoliliselt õhtulehe seltskonnakolumniste mängida, aga sellegipoolest on ussitamine lihtsalt nii teemast mööda ja üheksakümnendad, et süda läheb pahaks.

Mäletan, et siis kui ma noorem olin, oli hästi ku:l mõelda, et o ma olen nii paha ja bitš ja kuri ja keeran täiega kõigile jessss. No aga 17 aastasel ennasttäis inimesel pole üldjuhul veel sotsiaalset mõistust ka just ülepeamäära kolba sisse tekkinud.
Paar aastat vanemal inimesel peaks seal juba midagi olema. Kui ei ole, siis on midagi pahasti.

Igaljuhul on ussitamine aut. Maitea, mina olen viimasel ajal küll praktiseerinud näkku läratamist, olgu need tagajärjed siis mis tahes - edasi saavad asjad ainult paremaks minna - kui sõbrannadele hommikust õhtuni kiunuda et see ja see on ikka täitsa #"#"¤%"

No ja üleüldse paneb imestama see, et omastarust elad elu, kus mitttte kuskilt ei anna mingit ussitamisainest üles korjata, aga tundub, et kui inimesel on vajakka jäänud üleüldisest intelligentsist, siis vähemalt suudab ta rakendada ennast ja oma skille info kogumise, talletamise ja uutele kanalitele edastamise suhtes.

Ma olen liiga vana selleks, et ussitada. Aega ka ei ole. Ehk siis väike soovitus, minge kooli, tööle, võtke koer või sünnitage mõni laps, siis äkki kaob üleliigne aeg ära. Iga nädalavahetus palja persega Prives beibetamine praktilise ajakulutamise alla ei käi.

Bitchimine on aut.

Tatid

2008-12-01T07:16:00.000-08:00

Mulle nii meeldib, et kanal11 on hakanud Nanny 911 ( Lastetaltsutaja) näitama.
Lihtsalt nii tore on tulla töölt koju ja vaadata tund aega USA horrorlapsi aktsioonis.

Ma usun, et see saade töötab suurepärase birth control vahendina kõigile noortele inimestele, sest minul kaob pärast seda saadet küll igasugune emainstinkt ja lapsesoov ära.

Bioloogiline kell mul õnneks veel ei tiksu, olgugi et pooled tuttavad ümberringi kõik järjest sünnitavad. Selle asemel võtan mina endale koera.

Jah, pärast pikki otsinguid ja suurt ootamist saan ma endale LÕPUKS oma koera. Ei, ma ei taha endale väikest rottkoera, kellele roosat jopet selga panna ja kellele Gucci nimeks panna. Kui see oleks minu teha, siis oleks mul kodus Saksa Dogi ja Bernhardiini suurune poni, aga elamisoludest tingituna saan ma endale väikese Beagle'i :)

Need inimesed, kes on minuga elus vähemalt 5 lauset vahetanud, teavad milline totaalne loomaarmastajast koerahull ma olen.

Vähe sellest, et ma elav koerte välimääraja ja entsüklopeedia olen, tean ma juba praegu peast oma uue elukoha naabrite koeri.

Mul on ilmselgelt sündimisest saadik juba sees koera radar, mis tuvastab lähema kilomeetri raadiuses oleva looma ja tõmbab mind sinnapoole. Lisaks sellele tundub mulle mõni ülimalt tülgastav inimene automaatselt poole toredam, kui tal juhtumisi koer on. Ja vihma-lume-tormi ja tuulega olen ma nõus bussiga Nõmmele ka sõitma, selleks et sõbranna koera veerand tundi nässerdada.

Eelmisel suvel tegi isa ka toredasti. Helistas mulle, et Tuuli Tuuli, sa saad koera. Mul jäi umbes küpsis kurku kinni ja süda rõkkas juba rõõmust, kui lause läks edasi ....aga ta läheb maale vanaema juurde elama. Normaalne. Ma siis kingin isale ka see aasta jõuluks kella, aga viin selle maale vanaisa juurde.

No igaljuhul, nüüd saan ma oma koera, ja karta on, et vastavalt noorte emade sündroomile, kelle orkutid ja feissbuukid rõkkavad oma vastvalminud beebipiltidest, tekib minul sarnaselt koeraalbum.

Ja koer tuleb mul Lätist, seega loodame et LV ei tähenda ikkagi LisaVarvast :)

import

2008-11-15T10:40:00.000-08:00

Läksin täna weekend.ee kodulehele Tallinna moenädala pilte huvipärast uudistama ja mis ma leidsin.

Esimese asjana lausa torkasid silma Eesti pidude nimed.

No tõesti ! :

Club girl
Bond and Bond girl
Model of the world casting (minu isiklik lemmik)
Dirty sexy money
Power party zone
Dollhouse
Trend friday (wtf?)
Girls academy spring final
Sex in da city
Word up
Save rave
House train
Start up weekend.

Appi, see nimekiri läheks lõputult edasi.
Ma ausõna ei kujuta ette, kes on need ajukääbused, kes pidudele nimesid välja mõtlevad ja kas ausõna peab Eestis kutsuma kõike powersextrendfashiongirls nimedega, et pidu äge oleks ?
Ilmselgelt peab.

Minule tundub see import sõnade/nimede sisse pressimine nagu nõuka ajal soomest kommi toomine. Aga tundub, et läheb peale. Mulle igaljuhul ei lähe.

Ja just siis, kui ma juba hakkasin arvama, et Liis Lass vist ei olegi päris tühipea juuksepikendustega naine, paneb ta kohvik moskva teisele korrusele nimeks Model mansion.

Hurraa.

Kõige rohkem meeldis mulle kogu sellest nimistust Model of the world casting.
Ma arvan, et pigem võiks seda Model-sinu-oma-peas-castinguks kutsuda. Ma ei teadnudki, et Eestis maailmamodelli valitakse. Tundub, et modellide valimised on üldse jube popiks muutunud. Kunagi mäletan, et valiti mingit Top modelit ja neid tippmodelli valimisi on siin kindlasti veel korraldatud. Modell on vist nii popp sõna ( kui isegi Liis Lass selle oma laundžile nimeks pani) ning vanakooli missivalimised on modellivalimistele üle kantud.

Missivalimistel said tüdrukud vähemalt öelda, et ma olen I printsess või II printsess vms.
Huvitav, mis tiitlid seal model of the worldil on ? III maailma modell äkki?

Torisejad

2008-11-05T11:52:00.000-08:00

Ei tea kas asi on sügises või majanduslanguses, aga viimasel ajal olen jõle tihti kokku puutunud bussi - ja kaubamajatorisejatega.

Kusjuures bussitorisejate hulka ei loe ma umbkeelset trollijuhti, kes mul vene keeles lihtsalt heast peast näo täis sõimas kui ma piletit tahtsin osta. Pikemalt peatumata selle juures, et umbkeelsed venelased meeldivad mulle sama vähe kui kärbes supi sees, tahtsin ma rääkida lihtsalt kurjadest võõrastest inimestest.

Ülimalt nõme oli näiteks täna hommikul see, kui arsti juurde minnes otsustas ukse taga ootav tädi mulle heast peast nähvata, et halloooo, järjekord on ka. Ja avastades järgmisel hetkel, et ma üleüldse teise kabinetti pöördun, läks ta näost veel kaks korda kurjemaks. Ilmselgelt oli see ka minu süü, et ta oma ärakülmetatud häält minusuguse mõttetu tibi peale pidi raiskama.

See on juba täiesti tavaline nähtus, et pärast tööd poodi minnes on pooled kaubamaja trendiemmedest nõus sind oma sumadaniga mõrvama, selleks, et kassajärjekorras meetrivõrra ettepoole pääseda. Ma olen õnneks avastanud alkoholiosakonna järtsi, kus on tavaliselt sabas kolm soome mammit, kes oma viruvalget ja saku õltsi ärivad ja kus ei pea surmahirmus ja sõrmed krampis ülihelikiirusel kotist partnerkaarti otsima.

Bussidega või üldse ühistranspordiga ma õnneks väga palju kokku ei puutu. Sellegipoolest, vahel tuleb sõbranna juurde veintsile sõita ja kuue eekune trollipilet on sellisel juhul kõvasti etem kui kaheksakümne eekune taksoarve. Sellistel juhtudel, olenevalt kellajast, on üldjuhul alati garanteeritud, et ma kellelegi ette jään. Tore oli näiteks selline juhus, kus ma hoidsin niigi Monkiliku bakterihirmuga trollitorust kahe sõrmega kinni ning õnnetuseks just sellest torust, kus oli piletikomposteerimise aparaat, kui üks vene preili otsustas mu käe lihtsalt väikse kung-fu liigutusega toru küljest lahti lüüa ning oma pileti ära augustada.

Seda, kui ma trollis-trammis juhtumisi istuma saan ja mul lisaks käekotile veel arvuti ja muu pahn ka süles on, wannabe pensionärid ei näe. Wannabe pensionärid on sellised terve väljanägemisega tädid, kes on oma viiekümne aastased,aga arvavad, et neil on õudselt vaja istuda ja minusugune noor sünnitusvõimeline plika peab seda neile ometigi ju võimaldama.
Ühe korra olen ma ikka korralikult säru saanud, selle eest et ma "vanemale" prouale istet ei andnud. Minu loogika kohaselt, kui tädi hambad veel ööseks veeklaasi ei rända ning keemiliselokimikrit peas pole, siis pole tädi veel pensionär ka ning istekohta nõuda on ikka ülim idiootsus.

Noh ja iseenesest pole eriti vahet, kui number 3 trolli Maša sulle sitasti ütleb, sest kokkuvõttes on tema õnnetu inimene. Aga inimesed on kurjaks muutunud. Ajame siis asja sügise kaela.

%&%

2008-10-11T05:56:00.000-07:00

P*rsse mul on nagu mingi needus küljes.
Igalpool kuhu ma kolin teevad ümberringi naabrid remonti.

Täna, laupäev. Minu kaunilt ära teenitud puhke-pohma-passimise päev ja ma ei kuule enam iseenda mõtteid ka, sest all naabrid ei tee lihtsalt kahte auku seina ja ei vaheta tapeeti.

Nad LÕHUVAD seinu maha. Nagu sõja ajal elaks ja venelased pommitavad ümber.

Suitsetavad raisad ka seal veel, uks on lahti ja kõik see ehitustolm,suitsuhais jne. tuleb mulle tuppa. Niigi on eilsest veidi õrn olla ja nüüd see ka veel. Ja mis mul ikka muud teha on, kui viriseda ja nuriseda. Vähemalt alustasid nad oma lammutamist kell 10 hommikul mitte kell 6, nagu mu vinged naabrid Tartus seda tegid.

Ja mul polegi muud peale hakata, kui käia aegajalt sealt korterist mööda ja remonditroppidele nägusid teha ja demonstratiivselt köhida. Mitte et see midagi muudaks küll.

Aga.

Reiol on elektritrell.

Ja kui ma midagi muud 'vastu' teha ei saa, siis ma varsti võtan selle trelli kätte ja panen pistikusse ja põristan kiuste vastu.

Teen ka remonti või midagi!

Prhh

Ristikhein

2008-10-01T05:59:00.000-07:00

Red Bulli kontori all asub pood nimega Ristikhein.

Siis kui ma veel koolis käisin, oli see meie põhiline saiakeste pood, kuhu vahetunnis alati noosi järele joostud sai. Koolis oli sökavahetund ka, aga tol ajal kalkuleerisid meie mõistused välja, et vanematelt saadud koolitoiduraha enda taskusse jättes ja saiakesi ostes on kasumiprotsent olemas ning noor ärihai nagu ma olin, suutsin kuus nii mõnegi kopika salaja kõrvale poetada.
Nüüd kui ma juba vanem olen ja keha mulle ilmselgelt saiakesi niisama naljalt andeks ei anna, eelistan ma Ristikheina saiakese osale poe teist poolt, salati ja valmistoidu osa.

Ma olen alati natukene skeptiliselt suhtunud väikestesse nurgapoodidesse, kes müüvad lahtist valmistoitu. Sellest hoolimata karjub mu kõht lõuna ajal kainest mõistusest üle ja järjekordselt kõpsivad mu väikesed jalakesed trepist alla salati järele.

Siiamaani olen oma silma kinni pigistanud selle suhtes, kui suure karvase käega müüjatädi nopib minu silme all kartulisalati seest paljaste sõrmedega sinna pudenenud rosolje tükke või siis kukub kogu salatileti kate plärtsti terve väljapaneku sisse või kui pangakaardi pin-masin näeb välja nagu asotsiaali tagumik.Samavõrdselt on Freddy Krueger õudukas see, kui kaks rõõmsat kärbest istub selle salati sees, mida sina sekund tagasi ihara näoga piidlesid. Sellest tulenevalt aga limiteerisin oma toiduvaliku koorega puuviljade, kinnise kodujuustu, jogurti ja muu pakendatud toidu sisse.

Täna võttis mul ühe jogurit ostmine aega 15 minutit. Pangaterminal töötab allkorrusel aeglasemalt, kui ma jookseksin Stockmanni raha välja võtma ja siis tagasi ning pea alati on enne mind ühest või kahest inimesest koosnev järjekord, kes pika ja mõtliku pilguga valivad salatit, selle massiivse 5 erineva variandi vahel mis seal esindatud on. Lisaks eelnevale kahaneb mu 'valik' iga päevaga, sest kui ma ostan kolm päeva järjest kodujuustu, siis saavad neil kodujuustu varud lihtsalt otsa.

Sarnane pood oli mul Tartus esimese korteri lähedal. See pood oli ka selline, et kui sa ostsid sealt suure Karl Fazeri shokolaadi, siis järgmine tuli sinna müügile kuu aja pärast. Valmistoidust sai me kass toidumürgituse ja pelmeenid-pihvid ei läinud enam pärast paari nädalat kurgust alla.

No aga kokkuvõttes võin ma ennast siin praegu ogaraks kiunuda. Ise tean ka, et homme lähen jälle alla poodi.

Korter

2008-09-11T06:12:00.001-07:00

Viimasel ajal olen ma aktiivselt maad kuulanud, et endale tallinnas omaelamine organiseerida. (ehk siis kui keegi tahab mulle ilusat kesklinna korterit üürida, siis aitäh :) )

Aga.

Oma otsingute käigus olen läbi surgeldanud enamus Eesti kinnisvaraportaalid ja saanud väga palju targemaks.

1)Väga ei tasu vaadata korterit, mille seisukord on "valmis".
Valmis tähendab üldjuhul seda, et katus on peakohal ja seinad on püsti, aga kõik muu mis sinna vahele jääb teeks pimedast nägija ja nägijast pimeda.

2)Täiesti OK on see, kui sul on dušš köögis ja wc pott esikus.

3)See on ka OK, kui küsida kesklinna renoveeritud korteri eest 5000 eeku, mainides teksti lõpus, hästi pisikeselt, et pesemisvõimalust ei ole.

4)See on ka cool, kui korter on 'heas seisukorras' ja siis selle hea seisukorra sisse kuulub roostetanud vann ja üksik jõle gaasipliit keset kööki. Sealjuures saab uhkelt kuulutusse kirjutada, et köögimööbel on olemas.

5) Umbes pooltel juhtumitest näeb korteri remont välja nagu fanta soeng.

6) No ja need mõned üksikud elamiskõlbulikud korterid, mis ei maksa 10 000 eeku kuus ja on ilusad ja heas kohas, on juba kas ära võetud või on seal prussakad.

Ehk siis tundub, et väga raske on septembri kuus leida endale korterit, kus on normaalset värvi seinad, korralik köök ja vannituba, kus pole põranda all laipasid ja mis ei asu 'Tallinna lähiümbruses' või Kopli liinidel.

Ja siin kõige lõpus tervitaksin uut Eesti staari. Staar Maasikamüüjat.
Sõnatu

Asjad

2008-08-12T09:35:00.001-07:00

Mu kodune remont on jõudnud otsaga minu tuppa.
Ehk siis ühepäevase ettehoiatusega andsid mu esivanemad mulle korralduse, kogu oma senine elu homse päeva jooksul kokku pakkida ja tuba tühjaks teha.

Ehk siis, väike materialistlik präänik nagu ma olen, oman ma rohkem asju, kui mõni inimene terve elu jooksul soetada suudab. Ehk siis, ma istun oma veel Tartustki lahti pakkimata kuhjade otsas ja valutan pead, et kuhu p*rseauku ma kõik selle kraami lõppude lõpuks panema peaksin. Kuna sellesse tuppa on kuhjunud kõik asjad, mida minu ahne väike hing 23 eluaasta jooksul kokku on suutnud kraapida, siis ootab mind ees suhteliselt mission impossible, mis Tom Cruise'ilgi pea halliks ajaks.

Sellest olenemata, lähen ma oma katsumusele vastu, kui põnevale seiklusele, sest päevavalgust loodavad näha kõik põhikooli geograafiatunni kirjavahetused, segamini 'Naksitrallide' raamatu ja ära peidetud suitsupakkidega.

juhhei.

Tuttavad võõrad

2008-08-12T06:13:00.001-07:00

Viimase kuu aja jooksul, olen tööle minnes või töölt tulles täheldanud, et minu trajektoor suunal töö-kodu ühtib paar korda nädalas ühe noormehega, kes liigub alati minu vastassuunas, ehk siis tuleb sealt kuhu mina lähen ja läheb sinna kust tulen mina. Pärast mitme nädalast üksteisele hommikuti ja õhtuti vastu jalutamist, on vähemalt minul tekkinud juba selline väga ebamugav olemine, et peaks nagu tere ütlema või midagi.

Seega ma arvan, et kui asi samamoodi edasi läheb, siis ma lõpetan asfalti põrnitsemise ja lähen teen tutvust kah, et saaks edaspidi vähemat näo teha, et me tunneme ja 1 väikese 'tere' moka otsast visata.

Sealjuures jääb mu südamesse muidugi lootus, et pole tegemist mõne padu-ahistajaga, kes on lihtsalt avastanud need ajad, millal mina liigun.

Aga vaevalt.

Pigem usun ma seda, et Eesti suuruse konnatiigi juures oleme me kas sugulased, lasteaiaaegsed armukesed või on ta mu parima sõbranna mehe onupoeg.

Huvitav igaljuhul.

vutt

2008-06-28T08:45:00.000-07:00

Homme on see hõissassa ja valleraa päev, kui on viimane jalka (enne MM , OM või minupärast kasvõi AM'i muidugi). Ehk siis läbi saab see aeg, kus mu mees on neljaks tunniks päevas televiisori ette naelutatud, väljasõidud toimuvad sellejärgi kus telekas on ja üleüldse liigub kogu elukorraldus selle p*rsekukkunud vuti järgi.

Noh, tegelikult nii hull see asi ka pole, sest surudes alla oma üüratu antipaatia ja kindlasti ka naiseliku armukadeduse tähelepanuvõitluse pärast jalgpalli suhtes, suudan ma leida eneses selle väikese koha, mis jalkat minimaalselt vaadata suudab.

Paar päeva tagasi, siis kui Hispaania ja Venemaa mäng oli, sattusime poolkogemata Stereosse (siinkohas olen ma võibolla endiselt liiga tartustunud ja Tallinna 'trendikohvikud', staarfotograafid ja marileenu litterkleidid tekitavad minus okserefleksi) aga, tundus, et lisaks meile, oli terve 'trendikohvik' täis venemaafänne, kes avastades meie Hispaanialembuse saatsid meie poole välgunool pilke ja tsenseerimata sisuga kommentaare. Noh, samas oli nii vahva vaadata, kuidas venkud 3-0 seisu peale silmanurgast pisaraid pühkisid ja saba jalgevahel koju lidusid ja südames hispaania saatkonna aknaid sisse viskasid.

hehe

Igaljuhul, homme vaatan ma finaali küll, kasvõi ainuüksi sellepärast, et pärast mängu saab šampuse avada ja järjekordse massihüpnoosi lõppemist tähistada.

remont

2008-06-14T11:17:00.000-07:00

Kolm nädalat tagasi helistas mu isa mu emale, et tule nüüd ruttu koju, toad on vaja tühjaks tõsta, meil hakkab remont.

Et siis, kui ema tuli nagu puuga pähe saanud koju ja hakkas kodu remondiks ette valmistama, sain mina teada, et remondi ettevalmistus tähendab ka seda, et järgnevad misiganespäevadnädalad pannakse kõik asjad mida on vaja/ei ole vaja, minu tuppa.

Ehk siis mina, kui kadunud laps naasesin kodulinna, naiivses lootuses, et suve vältel veel tasuta öömaja ja külmkappi ja kommunaale nautida, sain osaks suurele pettumusele, kuna lisaks värvihaisule ja umbkeelsetele töömeestele, ei oodanud mind kodus miski.

Ehk siis, oodates seda, et vanemad nagu ikka, nädalavahetuseks Tallinnast ära läheksid ja ma meie hetkel ainukeses elamis ja olemisvalmis toas majutuda saaksin, lonkisin ma nagu väike kodutu kutsikas oma viie kotiga Reio sabas ja hoiatasin oma sõpru ette, et kui ma avaldan soovi õhtul veinile tulla, siis arvatavasti venib veiniõhtu paaripäevaseks 'külastuseks'.

Hetkel ma siis tekitasin endale raja oma toas, lükates kahte lehte nii vanemate riided kui ka kööginõud kui ka esikustange kui ka kõik viiskümmend paari jalanõusid kui ka raamatud kui ka kõik ülejäänud mööbel ja muu jura mis on otsustanud remondi üle elada ning kaevasin kõige selle alt ja seast välja internetikaabli, selleks et vinguda.

Nüüd ma siis vingun, kuigi kõigi eelduste kohaselt peaks esmaspäevaks valmima ka see tuba, kus mina siis ajutiselt resideerun, seni, kuni minu päris tuba ka kunagi valmib.
Ma mõtlen päris tihti, et isa vist ei mõista päris hästi seda, et tegelikult ma ju koju enam pikemalt peatuma ei jää ning oma peas valib ta mulle juba järjekordset roosat või helelillat printsessitapeeti.

Aga praegult ma siis istun oma pappkasti otsas edasi ja loodan, et äkki muutun ma varsti värvihaisu ja kaose keskel elamise suhtes immuunseks.

!

2008-06-04T02:48:00.000-07:00

Ma lõpetasin ülikooli ära.
punkt.

Ehk siis aitähh mulle teie kõigi poolt.

mina lähen nüüd joon end purju ja magan kaks öö-päeva järjest ja hakkan suvitama.

huh

kolhoos

2008-06-02T12:54:00.000-07:00

Need, kes hetkel Tartus on, teavad millest ma räägin.

Tartu haiseb hetkel nagu kolhoosilaut või õllesummeri välipeldik.

Olukord on juba nii nõme, et see on juba naljakas.

Oma kööki mina igaljuhul tänase päeva jooksul enam minna ei saa, sest õnnetuseks olime seal akna lahti jätnud.

Sõber google't appi võttes selgus, et Tähtvere vallas toimub agar põlluväetamine, mille tõttu siis terve linn nüüd mitu päeva s*ta järele haiseb.

jess!

jah, praegult on see hetk, kus kõik tallinnakesksed inimesed saavad end laua alla naerda ja öelda, et ma elan maal.

Lisaks eelnevale, selgus, et Tartu linnavalitsusel on olemas ametlik ja alaline haisukomitee.

Go figure!

Lõpp

2008-05-28T10:04:00.001-07:00

Ma lõpetasin oma bakatöö, esitasin ära ka. Kaitsnud veel ei ole.

Aga, lisaks sellele ootavad mind veel paari päevaste intervallidega kolm jõledat eksamit, kuna eelmisel aastal töötas minu puhul mentaliteet, et aega on selle kiire asjaga.

Nüüd ei ole enam aega, nüüd on kiire.

Igaljuhul, nagu ma jube eelnevalt maininud olen, ei spikerda ma ülikoolis. Selle asemel õpin end tuutuks ja magan vähe ja olen no-lifer. Sellisel juhul võite arvata, kui hinge täis ajavad need inimesed, kes su kõrval pingis jumala süüdimatult oma paberimajanduse mikro-kujul sülle laotavad ning hiljem oma hea hinde üle rõõmustavad. Oleks ma suts õelam ja vastikum, siis ma arvatavasti kituks ära ka. Kahjuks ma pole.

Ma arvan tagasimõeldes, et ülikooliaeg on tore olnud, aga veel toredam on, et see läbi saab. Et läbi on need etapid, kus sai ise näpud püsti baarilettidel sõbrannadega 'tatti pandud' ja klubis pikali kukutud. Mitte, et ma 23'selt nüüd kohe hull naine olen ja lapsi sünnitama hakkan, aga
tore on, et ei ole enam vajadust hommikul kuskilt karup*rsest peoriietega loengusse roomata ning oma vooruse-etalonist kursaõdesid närvivapustada. Ja tore on, et ma olen nii igavaks muutunud, et kohalikel troppidel pole enam isegi ainest, et minust mingit s*tta kokku mõelda ja mööda linna laiali plätserdada :)

Maitea, samamoodi, nagu ma ühel öösel nägin õudusunenägu, et olen üheksandas klassis, mis tähendaks põhikooli-keskkooli lõpueksameid+ülikooli sisseastumiseksameid+ülikoolilõpetamist+muud möllutralli ja ämbritäie valede asjade tegemist, siis ei tahaks ma elusees olla tagasi seal punktis, mis on ülikooli algus.

Ehk siis nagu öeldakse, et ühe alguse lõpp, on teise lõpu algus vms.

Kahrut

2008-05-20T09:27:00.000-07:00

Kuna ma arvatavasti solvan oma praeguse postiga 1/5 oma tutvusringkonnast, siis vabandan juba ette ära, aga ma lihtsalt pidin.

Ma ei saa aru sellest moest, mis on beduiini salli kandmine absoluutselt iga riietusesemega, mis kapis leidub.
No sorri vaan, aga see, kui igal kolmandal linnas jalutaval inimesel on see taskurätt släsh põrandalapp kaelas, siis ei viitsi enam, tõesti.

See ei ole ju ilus ? või olen mina oma silmadest veel rohkem pimedamaks jäänud, et see moeröögatus minust nii kauge kaarega mööda on läinud?

Siis see nii väga ei häirinudki, kui Eesti emola endale või oma koertele need külge riputas, aga see, et need rätijurakad igalpool ja iga 'kostüümiga' esindatud on, hakkab küll juba kergelt närvide peale.

Ma mäletan jube hästi, et 21.kooli kunstiajaloogeenius Kahrut (eeldan siinjuures, et 21.koolis ei ole ühtegi inimest, keskkoolist ülessepoole, kes Kahrutit ei teaks/mäletaks) käis aastad-aastad tagasi Tiina Meeriga Egiptuses ning pärast seda sai beduiini sallist tema lahutamatu kaaslane ja moe detail.

Poleks elusees uskunud, et Kahrutist saab aastaks 2008 selline üle-Eestiline moe-ikoon.

pliiatsid ja suled

2008-05-13T12:37:00.000-07:00

Sess on jälle käes ja selle krooniks on veel mu uus hobi-elukaaslane-(õudus)unenägude subjekt nimega bakatöö.

Sessi ajal hakkab mul alati tööle sisemine-nohik, kes ei luba mul hommikuti kauem kui kella seitsmeni magada, kuna vastasel juhul vaevlen ma süümepiinade agoonias.
Seevastu lõpetab minu õppeaju funktsioneerimise kella kümne paiku õhtul ja sunnib mind magama minema.
Seega olen ma endale järjekordselt sessi ajaks külge pookinud pensionäri unerežiimi.

Tegelikult tahtsin ma aga hoopis sellest rääkida, et ülikooli tulles andsin endale truu vande, et ei spikerda üheski aines, kuna ülikool on vabatahtlik jne. Olen sellest lubadusest ka kinni pidanud ja kavatsen seda kuni lõpuni teha.

Keskkoolis ma nii tubli ei olnud. Keskast on mul helged mälestused sellest, kuidas ma kunstiajaloos käisin mitmel eri vahetunnil klassis, oma laua peale harilikuga 'konspekteerimas'. Veel helgemalt on meeles see, kuidas klassivend Anti (tervitused sulle siin juures:) ) oli naljakas, ja kustutas ükskord mu kolme vahetunni kunstiteose vahetult enne kontrolltööd ära.

Vene keele tunnis olime me kõik väga rumalad. Minu perekonnanimest ei tasu siinjuures ennast eksitada lasta. Üleüldse käisid vene keele tunnis asjad nii, et spikerdamise teooria ja praktika väljaarendamine võtsid rohkem nutti ja aega, kui asjade tegelik ära õppimine. Kui oli vaja tekste jutustada, siis õppisid meist enamus teksti sõnasõnalt pähe, ilma lausestki arusaamata. Ning kui läks siis halvasti ja õpetaja küsimusi küsis, oli taktika see, et tuli hästi hoolega küsimust kuulata, siis peas väike kalkulatsioon teha, et kas kasutada lause alguses sõna "Da" või "Net" ning sinna otsa siis õpetaja küsimust korrata. Töötas iga kord.

Olgugi, et meil käis kuni seitsmenda-kaheksanda klassini suur 'rassiviha' A-kate, B'kate ja C'kate vahel, tekkis keskkoolis klasside segunemisega rahumeelsem harmoonia ja õppeinfo vahetamine.
Sellegipoolest on selgelt meeles, kuidas põhikoolis C'kad meelega enne kehalist riietusruumis uimerdasid, et meile võimalikult vähe aega riietumiseks jääks. Kui siis ühel semestril tõsteti tunnid nii ümber, et meie tund oli enne C'kate oma, võtsime me kodudest kõik oma aerosoolid kaasa ja lasime riietusruumi nii paksult igasugu sodi täis, et seal poleks vist gaasimaskiga ka võimalik olla olnud.

Aga kuna nüüd hakkab CSI, siis jäävad mu keskkooli memuaarid praegu pooleli.

Teeme ära

2008-05-05T12:08:00.000-07:00

Jube cool on olla mõttetu, harimata 16 aastane nolk Tartu Kaubamaja ees, juua Limpa pudelist viina, teha oma rotitud suitsu ja iga viie minuti tagant üks suur tati lärakas maa poole saata.

Hästi cool.

Veel coolim on olla see sama mõttetu m*nn kaupsi ees ja grabida mööda mineva naisolevuse ässi ja kui see naisolevus siis kisama ja taguma kipub, siis tõmmata saba jalgevahele ja punuma pista, selleks, et kahesaja meetri pealt, ohutus kauguses, oma sama mõttetule sõbrale üks 'high five' anda ja 'ähähähhäää' teha.

No samas, mida sa inimeseloom ikka ootad.

Hinge ajab nii täis see, kui palju p*ska Eestis kasvab ja vegeteerib. Eesti metsadele lisaks, tuleks kolmveerand aasta 1990 ja + järelkasvu ära koristada ja kuhugi arenema saata.

Kurb, et Eestis pole lubatud Taseri taolised ulmerelvad, mis 150 meetri pealt mõne taolise saastahunniku elektrišokiga paariks minutiks pikali tõmbab.
Kurb, et ma pole 2x2 meetrit pikk ja lai jõmm ja et mu rusikas rohkem kahju ei tee, kui väike sinikas põsenukil.

ilus emme

2008-04-17T01:10:00.000-07:00

Just siis, kui ma arvan, et usakad mind enam rohkem oma idiootsustega üllatada ei saa, juhtub see jälle.

Fätso maal on välja tulnud raamat, mis seletab lastele seda, miks emmel on ühel hetkel suuremad rinnad, huuled võimaitea minupärast kasvõi sõrmed!!

Raamat räägib siis täpsemalt sellest, kuidas emme oli enne kole ja kortsus ja paks ja siis emme läks võluri (peep pree) juurde ja tuli tagasi ja oli hästi ilus.

Vahva raamat, mida lastele enne magamaminekut lugeda. Huvitav, kas varsti saavad lapsed oma kümne aastastaseks süntariks ka rinnaoperatsiooni või rasvaimu ?

kraadiklaas

2008-04-11T08:09:00.000-07:00

Teadagi mõõdavad eestlased palavikku kaenlaalt.
Ameeriklased aga asetavad kraadiklaasi suhu.
Nagu ma eile Marianni jutust targemaks sain, mõõdavad prantslased temperatuuri hoopis tagumikust !

Nalja saaks vast siis, kui ameeriklane ja prantslane koos elaksid ja mõlemal palavik oleks :)

Kukki kakkonen

2008-03-30T03:10:00.001-07:00

Reedese diskussiooni käigus tuli meil teemaks see, et lisaks ameerika-inglise ja briti-inglise keelele, on olemas veel soome-inglise keel.

Et siis näiteks Cucci 2, on soome inglise keeles Kukki kakkonen ja Chanel on Kanneli ja MTV on ämmteevee.

Minu jaoks näiteks oli vormel 1 põnev ainult selle pärast, et pärast sõitu, sai Mika Häkkineni "inglise keelset" intervjuud kuulata ja end põrandale pikali naerda.

Olgugi, et Soome ehitajad-keevitajad-õlleturistid vahetusid paari aasta eest Inglise ehitajate-keevitajate-seksituristide vastu, kuuleb ikka vahel suvel tänavatel soomekeelset jorinat ja näeb ümmargusi blonde mammisid raekoja platsi lähistel Sakut lürpimas ning hiljem Viru keskusest endale Kanneli uut parfüümi hankimas.

Nii palju kui mina aru olen saanud, siis kujutavad soomlased Eestisse tulles ette, et siin digimoondub soomekeel automaatselt ka Eesti riigikeeleks. Need kellel väikesena ämmteevee kolme (ehk Maikkari) oli, need said siis tasuta soome keele kursused ja põhjalikud teadmised Vapratest ja Ilusatest lisaks, aga ülejäänud vaevalt et oskavad porodele seletada et 'Missä se lähin viinakauppa on?'.

Ei, aga tegelikult pole mul soomlaste vastu midagi, eriti veel võttes arvesse, et need samad ehitajad-keevitajad teenivad arvatavasti oma alg-rakenduskõrgharidusega Soomes rohkem, kui mina oma kõrgharidusega üldse kunagi teenima hakkan!

Väikeste tüdrukute ruum

2008-03-09T01:52:00.001-08:00

Ma arvan, et mul on geniaalne äriidee järgmiseks suuremaks Krahli peoks. Et paigaldada sisehoovi välipellerid, lisaks neile kolmele !! mis peavad 'majutama' mitusada hernepõiega naisolevust.

Sellessuhtes, et ma ei liialda, kui väidan, et üldjuhul veedan ma veerandi oma peoajast Krahlis kusagil järjekorras (Ukse, garderoobi, baari, wc), millest enamus möödub kohe kindlasti wc omas, kuna järjekord ulatub üldjuhul uksest välja ning eelminekord peaaegu, et segunes joogijärjekorraga.

Ja nagu Leelo väga tabavalt ütles, tundus reedesel peol esialgu oodatust vähem inimesi olevat, kuid sellele oli ka loogiline lahendus, kuna kõik inimesed kas juba olid või siis alles üritasid väikeste tüdrukute ruumis löögile saada.

Lisaks sellele 'äriideele' sain ma järgmisteks pidudeks inspiratsiooni ka neljalt noorelt preililt, kes külastasid vetsuboksi neljakesi korraga. Noh, ma kujutan ette, et nad ei üritanud teha seal guinessi rekordit sellega, et kui palju sõbrannasid mahub korraga ruutmeetrises wcboksis pissima, aga 'põnev' aja - ja ruumisäästu poliitika sellegipoolest. Olgugi, et see jäi veidi arusaamatuks, miks neil kõigil vetsust lahkudes päikeseprillid peas olid !

Igaljuhul, tunnen ma sellistel hetkedel kadedust meeste suhtes, kelle puhul ma eeldan, et pole probleemi kümnekesi korraga oma 'küna' ees asju ajada ning kolme minutiga need asjad ka aetud saada.

Tartu hipid

2008-02-27T07:46:00.000-08:00

Kuna ma esimesel ülikooliaastal olin veidi laisk, võtan praegult ühte filoloogia esimese kursuse seminari, kus mul on rõõm olla koos vastsete keskkoolipingist välja karanud know-it-all'idega.

Ehk siis, seminaris on kokku 8 inimest, kellest 5 on hipi-camp ehk siis hästi diipid ja erilised.

Sellessuhtes, et samamoodi, nagu mul ei ole otseselt midagi jehoova tunnistajate vastu, senikaua kuni nad otseselt minu 'ruumi' ei tungi, ei häiri mind ka Tartu hipid, niikaua kuni nad minu suhtes mingil olematul põhjusel attitude'i ülesse ei näita.

Sellessuhtes, et ma kujutan ette, et jah, tore on endale saabas pähe tõmmata ja siis ennast eriliseks ja teistsuguseks mõelda ja pirogovil kitarriga loengute ajal õlle joomas käia. Aga seda 'savood on lahe ja õlts on cool ja šampooni pole olemas ja import riided sakivad ja hoolitsetud tüdrukud on lollidrichbitchtibid' suhtumist ei viitsi ka eriti läbi närida.

Võibolla olen jah veits kuri ja teen mõnele praegult liiga, aga ma ei viitsi ka väga keset hipicampi mingeid välgunool pilke ja ebaviisakat suhtumist tunda, sellepärast, et ma käin regulaarselt juuksuris, lakin küüsi ja mu kosmeetikakott ei koosne ainult vietnami salvist ja Puhas Loodus näokreemist.

Roheliste juuste ja vuntsidega tüdrukud ei ole coolid ja erilised ja 'oo mul on nii pohhui ja love peace ja Tätte'.

Suht kole on.

Strike a pose

2008-02-22T00:15:00.000-08:00

Naise loogika kohaselt on foto ilus siis, kui kõnealune naine ise on pildi peal hästi ilus. See, kas kõrval seisvatel inimestel on silmad pool kinni, suu lahti või on nendest pildile jäänud 1,5 silma, pole sellel hetkel oluline.

Noh, ja ilusaid pilte endast peab ju eksponeerima, sealjuures ei väsi naine sihikindlalt korrutamast kõikidele teistele kodanikele, kes näevad pildi peal välja nagu Monsters inc. vol2, et tegelikult pole neil sellel pildil viga midagi.

Kui aga naine ise peaks avastama kuskilt avalikkuse kätte sattunud pildi, mis on tehtud natukene vale nurga alt, nii et pildile on jäänud poolteist silma ning käsi või jalg näeb välja sama suur, kui kõrvalseisev hiietamm, on kisa ja kära kuulda rohkem kui rubla eest.

Ning kui sellel hetkel üritab keegi naisele selgeks teha, et tegelikult pole sellel pildil viga midagi ning delete nupp käiku ei lähe, tõuseb sõbrannandus solvumeeter lakke.

Noh ja siis on veel muidugi olemas see variant, kus on õpitud paintis cut'ima ja crop'ima ning vingur sõbranna lõigatakse pildi pealt lihtsalt välja, sest iseenda ilupilti ei saa ju raisku lasta minna, ning lõpptulemuseks saab foto, kus lisaks naisele endale, tuleb kuskil 'seinast' välja kellegi hiiglaslik käsi-jalg või juuksepuhmas.

Aga pilt ise on naise loogika kohaselt sellegipoolest imeilus.

Loomaaed

2008-01-26T11:47:00.001-08:00

Maailm on ikka igasuguseid idioote üksipulgi täis.
Viimane 'vaimustav' inimene kelle 'veel vaimustavamate' ideevälgatuste kohta mul õnnestus lugeda ja ka raadioülekannet kuulda, on USA-usuhull Shirley Phelps-Roper.

Et siis, seoses Heath Ledger'i (rip) surmaga, on otsustanud üks usausuhullust kogudus boikoteerida ja protestida selle vastu, et Ledgerile kirikus talitlust peetakse ning ta selleläbi viimsele teekonnale saadetakse.

See konkreetne kogudus siis väidab, et kuna Ledger mängis Brokeback mountain'is homoseksuaali, siis selleläbi on ta doomed ja põleb põrgus ja et Jumal ei luba sellise pühaduseteotaja maist keha üle jumalakoja ukseläve. Ehk siis, kui selline pühaduse teotus peaks aset leidma, siis nad lähevad kogu oma kogudusekrempliga kiriku uste ette, siltide ja loosungitega, just nagu venelased toompeal.

Ega sellise kräpi kohta ei olegi vist muud öelda, kui et nii suurt mentaalsethosbidaali ei ole võimalik ehitada, kuhu kõik maailma fanaatilised jumalakummardajad saata tuleks. Kes on näinud dokfilmi 'Jesus camp' saab aru.

Ma ei ütle, et usk on halb ja et Jumalat pole olemas, kindlasti on kuskil mingisugune parem jõud ja hea energia, aga hallihabemega vanameest, kes saadab homode majadesse välgunooli, peidab padukristlaste poodides kondoomid ära ja sõdib pilve peal Allahi , Buddha ja Zeusiga, ei ole olemas.

Võibolla ma olen jah liiga pagan ja puukummardaja, aga vähemalt ma ei häiri sellega kellegi elu ja ei pea kalendrit selle kohta, kus ja kelle ukse taga ma veel EI ole oma maailmalõpuJumalaviha lendlehekest liputamas käinud.

Pigem usun ma seda, et see sama "Jumala viha" ehk siis halb energia, tuleb bumerangina tagasi neile, kes oma viha ja negatiivsust maailmas külvavad, võttes ettekäändeks usu ja sellega kaasnevad 'soodustused'.

pesumasin

2008-01-21T09:40:00.001-08:00

Nii

Esiteks, põhjuks miks ma viimasel ajal nii palju järjest postinud olen, on see, et mul on sess, mis tingib omakorda selle, et mul on vaja teha pingemaandamise pause. Üheks mooduseks on siis bloggimine, aga teiseks, kõvasti efektiivsemaks mooduseks on pesu pesemine.

Jah.

Viimase kolme päeva jooksul olen ma seitse korda pesu pesnud, sest avastasin, et se on imepärane viis, kuidas ennast välja lülitada ja -lõbusalt- üksi kodus olles aega veeta.

Seega minu viimaste päevade hobiks on olnud arielwhiteflower, arielcolor, perwollblackmagic ja lenoractivefresh, kes ootavad järgmise poekäiguga lisanduvat pereliiget perwollcolormagicliquid'it.

Seega pestud said kõik asjad, mis pesemist vajasid+need musta värvi asjad mis ei vajanud, sest perwollblackmagic vajas testimist.

Võttes arvesse seda, et enne viimast nädalat, olin ma pesumasinat iseseisvalt käivitanud +,- kolmel korral, millest üks lõppes sellega, et ma unustasin vee lahti keerata ja masin käis kaks tundi tühjalt, kuni 1 amortidest ülesse ütles ja tossama hakkas, olen ma teinud arvestatavaid edusamme.

Olgugi, et ma olen kolm aastat juba omaette elanud, on mu pesu kuidagi alati Tallinnasse vanemate juurde rännanud ja pesukorvist kokkuvoldituna-triigituna-hästi lõhnavana kappi tekkinud. Või siis on mu pesupäev Tartus sattunud samale ajastusele, kui Marianni oma, ehk siis on tema olnud mu pesugnoom, kes vajutab kolme maagilist pesumasinanuppu ja tekitab minus lenorireklaamirõõmu.

pundar

2008-01-19T14:31:00.000-08:00

"Tõeline rõõm on elus see, kui saame olla kasulikud eesmärgile, mis meile võimas tundub, olla pigem loodusjõud kui väike, värisev, isekas, põdur ja nurisev pundar, mis kurdab, et maailm ei pühenda end sellele, et teda õnnelikuks teha"

Mulle üüratult meeldib selles lauses sõna 'pundar'. Väike, värisev, isekas ja põdur pundar.

Hmh :)

Lisaks sellele meeldib mulle ääretult kaneeli-metsapähkli kohv, mille ma täna Kaubamaja kohvi ja tee poest avastasin.

Kui ma väike olin, noh seitse-kaheksa, siis meeldis mulle hirmsasti maal 1 pärast-sauna limonaad. Soome sugulased tõid kastiga ja vanaema andis mulle ja vennale alati 1 purgi pärast laupäevast saunaõhtut. Kui ema-isa meile suve lõpus järgi tulid, avastasid nad, et vanaema on meile vennaga iga nädal purgi Gin Longerot andnud.

:)

ök

2008-01-11T05:49:00.001-08:00

Mul läheb süda pahaks selle peale, kui tüdrukud ropendavad. Ja ma ei viitsi nüüd mingisugust feministlikku möginat ka vastu saada, kus küsitakse, et kas siis on ilus kui MEHED ropendavad. Muidugi ei ole, aga mehe suust kuuldav t*ra kostub kuidagi leebem kui naise suust.

Loomulikult ei ole ma ise mingisugune ilmsüüta seebipuhta suuga preili, aga mul ei tuleks elusees pähegi kutsuda oma sõbrannasid t*ssudeks või v*tukesteks vms.

Peab nentima, et minu sõnavara laienes kõvasti sel ajal, kui ma VS'is töötasin, eriti veel vene keelsete sõnade arvelt, aga ma ei pea vajalikuks, et kõik mu ümbritsevad inimesed oleksid teadlikud sellest, kuhu n*hhuip*hhiutesse ma kedagi erinevates käändevormides saata oskan.

Ropendav tüdruk on lihtsalt rõve, annaks veel andeks selle, kui mõni t*ra kaasneb varba ära löömisega või klatšisessiooni ajal nimetatakse keegi ümber m*nniks, aga üldjoontes on ropendav tüdruk lihtsalt eriti labane ja vastik.

Vibud

2007-12-06T13:07:00.000-08:00

Nojahh

Et siis, täna jäi postimees online'ist silma lugu sellest, kuidas kaks väikest Eesti piffi latiinokunniga tegid-ei teinud.

Ega muidu poleks see minu 'uudiskünnist' vast ületanudki, kui pigem poleks sealt edasi arenenud orkut exploringut, kust ma neid uusi 'Eesti imesid' siis kaema läksin.

Sealt edasi avanes minu jaoks täiesti uus orkuti-maailm. Tuleb välja, et täiesti normaalne on panna endast ülesse 50 + pilti, millel enamustest on tagataustaks külmkapp, riideid täis voodi, uks (uks on veel hea variant, vähemalt taust on enamvähem ühte värvi) pool vanni jne. Ning esiplaanil figureerib siis profiili omanik (edaspidi koodnimega VIBU), luues omaalgatusliku pesukataloogi. Kui on käsil suuremat sorti fotoshuuting, siis on mitu sõbrannat kindlasti koos ja vahepeal tuleb riideid vahetada, et saada veel rohkem kvaliteet fotomaterjali juurde.

Mitmel juhul tundub, et kaamera objektiiv on veits paigast ära olnud, sest pildi peale on jäänud ainult vibu rinnad või peff või suure harjutamise ja kehaväänamisoskuste puhul, lausa mõlemad.

Reit on orksi kolinud, ei tea kas vibudel on selle üle kurb meel ka, et siin kümnekaid jne. ei saa ? või oli see juba piisav pidupäev, kui orksi pildiarvu tõsteti, nii et nüüd saab juba kõiki oma allareid demonstreerida ja neile 'mina niisama' või 'mina, just ärkasin' pildiallkirjaks panna ?

Põnevpõnev

niijanaa

2007-12-01T16:59:00.000-08:00

Nii, mina lõpetasin ametlikult oma kümne aasta pikkuse 'abielu' EMT'ga.

S*tta sellega, et kui teiste mobiili-operaatoritega on kõneminut alla krooni või veits rohkem ning tasuta telefone jagub rohkem kui Viru Keskuses tiinekaid ning EMT 'supperpakkumisteks' on healjuhul sünnipäeval pärast kella kuute võrgusisene kõne 20 senti odavam, oli eilne uudis sellest, et nüüdsest maksavad emtikad minutihinda, seega rääkides minut ja sekund, maksad 2 minuti eest, täiesti äärmuseni üle piiri.

Ehk siis, tere Elisa, tsau Emt. Suht möödas on need ajad,kus sai Tele2 üle nalja teha, et pole levi, pole arvet, kuna EMT'is nähtavasti on tänaseks sama levi, aga kaks korda suurem arve.

A ja see on ka cool, kui peol tuleb su purjus sõbranna-tuttav sinu juurde ja ütleb sulle, et ta tahab su meest.
Tahtmine on taevariik kallikene. Või kuidas see käiski, et palju tahad, vähe saad, vähe tahad üldse ei saa ?
Antud juhul siis saab parimal juhul minu tallamustri omale näkku.

Aga kuna üldiselt on bitchimine aut, siis tsau ja headööd ja tallamuster jääb ilusasti saapa alla :)

kilekott

2007-11-24T09:26:00.000-08:00

Kurat kui närvidele mulle käivad need ühiskonna parasiidid, kes elatavad ennast varastamisega.

Täna, kõndides trolli peatusesse, märkasin et mingi väike tšurka, kollane kilekott käes jõlgub mul juba pikemat aega kannul. Noh, mõtlen mina, variant

A)ju ta siis läheb putkast komput ostma
B)ju ta siis on oma ohvri välja valinud

mõtlesin siis, et jumal teab, äkki olen mina liiga palju seriaale vaadanud ja paranoiatsen üle, et paneks tüübi proovile ja vaatab mis saab. Tegin kannapöörde ning kõndisin talle otse vastu. Kilekotitšurka ehmatas ära selle peale, jäi seisma ja vaatas mind sellise ohmu näoga. Kõndisin temast mööda, kui äkki tunnen teravat küünarnuki hoopi oma õlas, tüüp lihtsalt virutas mulle kui ma möödusin, katsega mu käekott tuuri panna.

No anna abi. Esiteks oli kilekotitšurka mulle õlani !!! (jah, minust lühemad on ka olemas ja nad ei ole ilmtingimata 5 aastased) ning olgugi, et mu musklimass ei ole teab mis määratu, oleksin ma sellest krantsist küll ühe käega ka jagu saanud.

No ja mida sa inimeseloomaga siis ikka teed. Lõin jalaga vastu maad ja käratasin talle, et mida sa tatt tõmbled, kao minema. Kui tüüp liduma pistis.

Ammu, siis kui ma vs'is töötasin, käisid 2 noort poissi seal me manageri käest saiaraha küsimas. Ebe otsustas, et raha ta neile ei anna,et annab neile siis saia. Selle peale viskas üks poistest saiakoti maha, sülitas selle peale ja saatis Ebe kõiksugu pohuinahuitesse.

Ka normaalne.

Not.

Hähää

2007-10-27T15:29:00.000-07:00

Pole hullu, et mul pole omanimelist linnaosa, tänavat, shokolaadi, ajakirja või mida iganes.

Häh

http://www.youtube.com/watch?v=iyQEmu9xkLM

******

2007-10-19T16:11:00.000-07:00

Uus klubi Tallinn on hästi lahe!!!!
Peale selle, et klubis domineerib sky+ super hits ja tundus, et täna on kõik Eesti keevitajad/ehitajad Soomest komandeeringult naasenud ja oma küünetehnikutest või EBS'i ärijuhtidest naised kaasa võtnud , tunnistasin täna 4 kaklust, kuulsin kuidas keegi tüdruk sai klaasiga vastu pead ja ukse ees sõitis missi laura eks, kroonika kunagine põhi figuur Andreas Eelmäe(jah, see 'ilus poiss', kes poseeris küll oma poksikinnaste kui ka sõbralt laenatud dobermanniga) mu sõbrale sisse (kasutades siis ossi slängi).
Täiesti hämmastama paneb see, et kas tõepoolest on pool eesti rahvast lapsena pea peale kukkunud, või pole neid väikesena piisavalt kallistatud, et on vaja oma dressid ja nokats selga tõmmata ja kluppi peksma minna.
Seega veendusin täna oma silmaga, et endisest toredast klubi Tallinnast on saanud Atlantis 2, korda neli ning kõik Eesti põhjakiht koondab oma väed sinna.

Et siis 'hea töö' Tallinna uued omanikud, kes eeldatavasti on samuti soomekeevitajad ning pärast esimese suurema rahhi kokku ajamist uue, 'fantastilise' klubi tekitanud. Atlantis 2 = teine eesti=m*nni kari=elusees ei tõsta oma jalga enam üle selle lävepaku.

elu imelised pisiasjad

2007-10-02T12:42:00.000-07:00

Nii
Ma elan nüüd Tartus uues, väga mõnusas kohas, oma vinge Marianni ja Reioga.
Kõik on, nagu ma juba eelnevalt mainisin, väga vinge, kui välja jätta see seik, et meil ei eksisteeri sellist asja nagu postkastivõti.
See tähendab omakorda seda, et kõik suuremad (loe:kõrgemad) paberkandjad saame me sealt luugi vahelt kätte, aga väiksem tavaar võib südamerahuga ülejärgmiste jõuludeni sinna istuma jääda.
Eelmisel nädalal, avastades, et minu aadressil on kohale tulnud postkaart, läksin kohe suurest rõõmust ähmi täis, sest ma lausa armastan päris kirjade-kaartide saamist. Mariann naeris mu selle peale loomulikult välja, kuna lootus seda kaua oodatud kaarti postkastist kätte saada oli imeväike.
Mina, jonni täis nagu ikka, nii lihtsalt alla ei andnud. Varustades ennast tabureti (jah, ma olen endiselt midget ja ei ulatu kastini), taskulambi ja tordilabidaga, marssisin kaks korrust alla poole et missioon-postkaardiga pihta hakata.
Seistes tabureti peal, hoides ühes käes valgustuseks taskulampi ja teise käe ja tordilabidaga postkasti surkides, oleksin ma arvatasti kõigile oma uutele naabritele fantastilise esmamulje jätnud.
Peale lühikest mässamist kasti kallal, avastasin ma järsku et mu käsi siiski mahub üleni postkasti vahelt sisse ja postkaart oli käes.

Loo moraaliks tahtsin kirjutada selle, et miks teha asju keeruliselt kui saab ka lihtsalt, aga otsustasin ümber ja ütlen pigem, et ärge kaotage oma postkasti võtit ära.

rottkoerad ja ufokassid

2007-09-18T10:30:00.001-07:00

Ei, täiesti normaalne. Toppige oma loomad kõiksugu tutte ja satse täis, pange neile nimeks versatši või gutši võimaitea misasi. Toppige oma koer kotti ja võtke peole kaasa, kindlasti lubage kõigil peolviibijatel üks purjus pai ka teha. Vahet pole kas näpp koerale silma või kõrva või maiteakuhu läheb. Koera maailm piirneb nagunii käekotiga.

Või olge Liis Lassid ja ostke endale ufo-loom= karvutu kass. Makske tema eest kümme tuhhi, sitta sellega, et varjupaigast saab etema looma tasuta. Moodi toodi poodi ja loom on tänaseks saavutanud aksessuaari staatuse.

Rottkoertel peab kindlasti olema mätšing autfit perenaise (või hoia jumal) peremehega. Koera kaelakett ei saa ka eriti palju vähem maksta kui mõni iseenda ehe. Margine ju.

Ja teie koerad on kõik NII õnnelikud. Eriti õnnelikud on nad siis, kui saavad jõuludeks uue kampsiku. Nii nunnu ju. Võtke essemmess laen ka otsa, saab äkki teise numptsiku kamptsiku veel. Ja orksi pange pilt ka 'mina ja mu beebi uue kingi üle rõõmustmas'. jeeeee.

Ahjaa ja linnalegendi järgi olevat keegi Eesti arengupeetusega kodanik soetanud oma koerale trendiklubikohvik Moskva liikmekaardi. Täiesti OK jälle.

Otsige parem oma barbid kapist välja.

Anomaalia

2007-08-05T08:54:00.000-07:00

Eelmisel nädalal, koduuksest väljudes, nägin midagi kummalist.
Poolemeetrise habeme ja hallide juustega vanamees jooksis mu maja ees ringi, iga natukese aja tagant maad suudeldes, midagi hõigates ning edasi joostes. Esimese hooga tekkis tahtmine kaks sammu tagasi astuda ja külahullust kauge kaarega mööda minna, ent seejärel märkasin, et vanaonu kummardas selleks, et rohulibledelele pai teha ja nende käest inimeste pattude pärast vabandust paluda.

Jäin seda issandaimet natukeseks vaatama ning igasugune naeru või hirmu tuju läks üle. Mingisugusel omal moel oli see vaatepilt kuuekümnendate hipiajastu veidi nihkesse läinud mõistusetegevusega onust kõige siiram asi mida ma viimasel ajal näinud olen.

See ei tähenda nüüd, et kõik natukene mõnglimad onud-tädid mul kohe heldimuspisara jooksma kisuvad.

Paar suve tagasi, 30 kraadises kuumuses, pungil täis trammis koju sõites, otsustas tramm, et viis meetrit enne mu peatust läheb ta katki ja enam ei liigu, ava ega toimeta üldse mitte mingisugust tegevust. Trammis oli, oi õnne, suure kristuse risti ja metsjeesuse välimusega onu, kes haaras võimalusesabast kinni ning hakkas meile jumala laule ja jumala sõna kõval häälel ja kõigi kaasaskäivate liigutustega demonstreerima. Mina kui igipõline pagan ja puu-kummardaja, otsisin mälusopist karmavõlga, mille eest mulle selle kõigega tasuti.

Eelmisel esmaspäeval hakkas mind vanalinnas jälitama mees, kes suure arnoldoksmaaliku naeratusega rääkis, et ta pole üheksa aastat linnas käinud, aga et nüüd tema tuli siia Piret Järvist otsima. Ühes käes hoidis ta SL Õhtulehte, kus Piret esikaanel ning teises käes oli tal Pireti poster, millega kaasnes hõige, et Piret jälgib teid, Piret jälgib teid.

See läheb juba samasse kategooriasse, kui paar aastat tagasi Tartus, hakkas täiesti suvaline tädi tänavalt mul järgi käima ja karjuma, et ma talle ta jalgratta tagasi annaksin.

Tore tore

block party

2007-06-03T11:29:00.001-07:00

T*ra p*tsi kui hea lugu.
Kuule homo sul rohkem lugusid pole neilt vä?
Eriti s*tt lugu ikka maitea.
Eidele meeldib ka.
Tantsi nüüd noh, keeruta ka,siis näeb trussari värvi, höhöö.

Mu maja ees on Tulnukas 2 võtted. Ehk Tartu osside tänavapidu. Empsilt on pikap laenatud ja selles on nähtavasti kassetmängija, sest pleilistis on neli lugu: best B4- armastan luuserit (see on ühtlasi see t*ra p*tsi kui hea lugu), Pärlipüüdja, Nancy- Pilgud ja nooled ja Must Q- rinnanibud.

Sõna 'rinnanibud' karjutakse ühisel meelel kaasa.

Kelli x toidupoe nädalakäive tehakse nähtavasti ka, sest auto on poe ette pargitud ja pidevalt läheb keegi jälle 'kütuse' järele.

Aa ja natukene teemaväliselt. Mulle ehitas herilane tuppa pesa. Õnneks ta oma projektiga lõpuni ei jõudnud, aga kuna mu rõdu uks on 24/7 lahti, oli tal nagu elamumessi avatud uste päev.
Ma olen paha inimene ja lõhkusin ta bungalo maha. Kuna ta visalt ikka siia tagasi tuli, pidin ta ära ka tapma. Arvatavasti levis uudis uuest mummide elamurajoonist kaugele, sest viimase kolme päeva jooksul olen oma toast kinni püüdnud/ära hävitanud/õue visanud veel 2 herilast ja 1 vaablase.

ülejõe romantika

2007-05-29T08:15:00.001-07:00

nii
kuna mul on sess, siis mul ei ole elu praegult.
noh, mul on mees ja arvutimängud ja trajektoor kodu-kaubamaja-TÜ peahoone, aga kõik muu välja arvata, mul hetkel elu ei ole.

Seega ei tasu mind ahvatleda mingite pidu-asjadega, parima tahtmise juures saab mind tabada justnimelt sellelt kodu-kaubamaja-TÜ peahoone marsruudilt, vahel kõnnin Raatuse kaudu ka. Aga muidu elan ma kuni jaanipäevani kivi all.

Juulis näeme.

:)

Aeg.

2007-04-17T08:25:00.000-07:00

Vanainimestele peaks eraldi pangaautomaadid tegema.
Sellised, kus on aega veerand tundi nuputada, et what does this button do ja kus on tohhuijaa aega et kotipõhjast oma lugemisprillid välja surkida ja märkmepaberipealt pin koodi pangaautomaati toksida.

Saan aru jah, et vanem generatsioon ei ole see tehnikaajastu põlvkond, aga kui kiire on, siis ajab ikka kergelt keema küll.

Mäletan, kui kinkisime vanaemale mobiiltelefoni, siis peale kahte esimest päeva oli vanaemal äkki telefon välja lülitatud. Tekkis kohe mure et mis värk on.

Sõitsime siis maale vaatama et mis toimub. Vanaemal paanika, et telefonis on error. Lülitasime siis telefoni sisse ja ekraanil vilkus kiri 'one message recieved'.

Samamoodi ei salvesta vanaema telefoni numbreid, selle jaoks on märkmik, et siis kui helistada on vaja, tuuakse märkmepaber välja ja toksitakse number ükshaaval sisse.

Siis kui mu vanaema Kiltsi külla pangaautomaat paigaldati, ei kasutanud seda keegi. Automaat oli panga küljes. Kõik käisid ikka pangast raha välja võtmas ja kontojääke uurimas.

Vanale koerale uusi trikke vist siiski ei õpeta.

Eesti otsib superlollli

2007-03-26T11:32:00.000-07:00

Nii
Viimased kolm tundi olen tv.ee'st vaadanud uut ja poppi "Eesti otsib superstaari" saadet.

No karju appi ausõna.

Need üllitised on hullemad kui Katarina Padar ja murdmaasuusatamine kokku liites.

Mulle lihtsalt ei mahu pähe, et kas neil inimestel heatahtlikke sõpru ei ole, kes noh nii, viisakusepärast ütleksid et, kallis, äkki laulmine pole PÄRIS see.
Ja et MIDA mõtlevad need silmnähtavalt-kõrvkuuldavalt mitte superstaarimaterjaliga juustud, kes sinna oma koorilaule üllitama lähevad.
jumaljumal noh.

Vaesed Purga, Rannap ja Raud, tõesõna. Huumorisoon ja kõrvakuulmine on neil peale seda projekti vist tõsiselt traumeeritud.

Noh, aga Eesti saab jälle paar pseudostaari juurde, justi ja õhtulehe kvaliteetajakirjanikud uut, põnevat materjali ning jälle on eesti rahvas toidetud.

Ei, aga väga lõbus on.
Minul vähemalt.

prill

2007-03-06T03:59:00.000-08:00

Praktiliselt iga õhtu, kui ma end magama sätin ning läätsed ära võtan, kordub mul sama protseduur.
Et siis rooman mööda kapi ääri ja põrandat ringi, otsides prille, mis ma hommikul kiiruga kuhugi kõige võimalikumasse võimatusse kohta olen pannud.

Tallinnas, kodus elades, pani ema mul need alati kuhugi 'loogilisse' kohta, nii et ma neid mitte kunagi omade jõududega ülesse ei leidnud.

See, ma-olen-nii-pime-et-ei-näe-endast-2cm-kaugemale sündroom, on sama ebameeldiv kui 15 aastasena poes tampoone ostes, kui su abituriendist eluarmastus järjekorras su seljataga seisab.

Nooremana olid prillid eriti häbiasi, linnas neid ju ometigi pähe ei pannud. Sellest tulenevalt olen ma siis lehvitanud inimesele kes tegelikult viipab mu seljataga tulevale persoonile, istunud valesse, võõrasse autosse, õppinud pähe trammid reklaami järgi, kuna numbreid silm ei tunnistanud ning jalutanud oma lihasest emast meetri kauguselt mööda, ilma teda ära tundmata.
Nüüd on mul ilusad prillid, mida ma hea meelega kannaks, kui ma neid ainult kogemata näkku unustades kõveraks poleks maganud.

deliirium

2007-02-28T08:45:00.000-08:00

Mul vist ei ole enam alkoholiga head suhted.

15-16 aastasena olid meil naistega prepartid von krahli kõrval hoovis, või loodusloomuuseumi hoovis (talv või suvi, ikka pidi hoov olema!).

põltsamaa tõmmu+kokakoola.

oma pleissi kellegil veel ei olnud ning peale kofiku, (oli vist see nimi) sulgemist polnud seda tiinekate hängamise kohta ka enam. Tamme park oli juba ammu eriti aut ning kaubamajakultuur vähemalt meie seas küll levinud ei olnud.

Klubis tol ajal alksi ei ostnud ju ometigi. Esiteks polnud raha, teiseks aitas sellest peet+koka kombost niietnaa. Või kui, siis osteti õhtu algul 1 siider ning sellega jalutati terve pidu õnnelikult ringi. Siis käidi kordamööda vetsus roobertil ning järgmisel päeval lubati suure suuga et enam ei joo mitte kunagi.

Vahel joppas ja kellelgi läksid vanemad minema, oi. Siis oksendati klubi vetsu asemel sõbra vannituba täis ning aeleti mööda seinu ja jopesid oma kuu ajaste 'suhetega'.

Enam mööda jopesid ei aele ja peeti ei joo. Aga nüüd on mul uus hobi. Et siis kui alkohol veres, on õudselt vaja vajalikele ja mitte vajalikele inimestele sõnumineerima hakata. Hommikul siis pigistad pool silma kinni ning palvetad et telefon oleks tühi sõnumitest nagu ' whoa, naisss, kolmapäeval siis näeb;) või mõned muud ebamäärase sisuga vastused. Saadetud sõnumid suudan ma alati millegipärast ära kustutada. Hommikul on siis 'hea' meenutada et mida ja kellele ma siis õigupoolest saatsin.

Et siis kõik vajalikud ja vähem vajalikud tegelased, kes alates kolmapäevast kuni laupäevani peale kesköötundi kahemõttelise või ühemõttelise või üldse ilma mingisuguse mõtteta sõnumi minu aadressilt saavad, võivad selle ka koheselt sama targalt ja rõõmsalt ära kustutada.

Mida ei mäleta, seda pole olnud, eks.

gimme a R

2007-02-20T12:14:00.000-08:00

R-kioski välgumihklid on täielikud sitanikerdised. Peale selle, et nad kohe katki lähevad, saavad nad ka kiiresti tühjaks ning peale väiksemat või suuremat koosviibimist pole lootustki, et see asjake sul veel reaalselt eksisteeriks.

Sellevastu ostsin suvel europarlamendist fäänsipäänsi euroliidu välkari, mis mind juba kuus kuud truult teenib, tühjaks ei saa ning ära ei kao. Euro värk eksole.

eiviitsi

2007-02-13T14:02:00.000-08:00

nonii
kuna homme on sõbrapäev, mida ma armastan täpselt sama palju kui jõule NOT, siis paneks paar rida selle kohta ka kirja.

Kunagi, kui ma koolis käisin, põhikool jne. siis oli sõbrapäev eriti vinge päev. Said oma punased hilbud selga panna, vilkuvad träänsi sarved pähe toppida ja kuuenda klassi poiste armastuskirju oodata. Hiljem oli veel disko ka, kus sai meetrise vahega oma silmarõõmuga aeglast tantsida.

Nüüd, on mul sõbrapäevaga täpselt sellised suhted, et igal aasta olen selleks ajaks oma teisepoolega kas asjad p*rse keeranud või siis on lihtsalt mingisugune mõõnaperiood.

Hetkel elutseb mu teinepool täpselt teiselpool maailma, nii et ikka on jama.

Ehk siis homme on see päev, kus terve 'metropol' Tartu kubiseb amelevatest paarikestest ja mina võin südamerahuga Savoodi teoloogia õppejõududega õlle jooma minna, kuna ülejäänud fäänsipäänsi kohad on copypaste kiisukaartidest ja mannavahust.

Homme on 13. veebruar. Ja siis tuleb kohe 15. otsa.

Aitäh

tünks

2007-01-28T11:59:00.000-08:00

Barclayd enam ei ole, nüüd on Kent .

Millega mulle tuleb alati meelde Marianni rõve sõber Kent, kelle aasta nali oli, et tema nimi on Kent ja tema teeb Kenti suitsu. ha ha indeed.

Millest edasi tuleb mulle meelde üks natukene rumal poiss Kennet, kes küsis Liisi käest mis usku juudid on.

Millest edasi tuleb mulle meelde kuidas Liisi rääkis, et mõisakülas Aliast mängides seletas kohalik noormees sõna kui 'tead küll, see vene auto noh' mille peale teine sõber vastas zhiguli? ei.. mosse ?
Bingo. Mille peale Liisi imestas ja vaatas kaardilt sõna ja sõna oli mošee.

Ja Kentil on vist endal ka natukene häbi sest suitsupaki kile peal on ikka kirjas Barclay, alles kile eemaldamise vahib sulle vastu rotikas Kent.

oleks vist aeg suitsetamine maha jätta.

elu külmutuskapis

2007-01-27T14:29:00.000-08:00

pühapäeva ööl vastu esmaspäeva lubati kuni -32 kraadi külma.

et siis kui mul praegult juba mööda Emajõe äärt kõndides on tunne, et kõrv kukub peast ära ja lääts jäätub silma kinni, siis -32 juures hakkan mina elu eirama ja ilma boikoteerima.

niigi panen enne välja minemist terve riidekapi selga ning maksan poole oma palgast taksoarvetele.

esmaspäeval on selle eest mu viimane eksam, ning paariks nädalaks nägemist tartu ja juhhei Tallinn, põrandasoojendus, kamin ja saun.

beat that mr. -32 kraadi külma !

ja Ben'il on Austraalias +44.

poteito potato eksole

Meesteloogika

2007-01-14T21:47:00.000-08:00

Sattusin nädalapäevad tagasi vestlema ühe meessoost sõbraga. Naiste, petmise ja kõige selle muu suhete krempli üle.

Selgus, et noormees on täiesti raudkindlal arvamusel, et seks ei ole petmine (!!??!!) Et pigem on petmine see, kui kellegi teisega privaatselt õhtustada või jalutada või maitea, kasvõi kuuvalguse poole ratsutada.

Et siis, see, kui lähed laupäeval privvi kriimile ja tõmbad mingi suvalise tibi tantsupõrandalt vetsu, ei ole petmine, aga see kui lähed võõra tüdrukuga piknikule, on.

See läheb juba sinna kategooriasse, kui mees tõi naise petmise vabanduseks selle, et kui ta kedagi teist aeg ajalt ei paneks, siis ta petaks ennast, kuna ta ju tahab seda teha. Ja enese petmine on hullem kui kellegi teise petmine.

Päris hea eks. Oleks tegu 'Hoia ja keela' saatega, annaks kohe kümme punkti. Paneks tihastele pekki ka.

Herilasepesa

2007-01-02T13:39:00.000-08:00

Täna oli Stockmannis püsikliendi ostuõhtu. Ehk siis turvad seisid väravate ees ja sisse sai ainult kliendikaardi ettenäitamisel. Väga vip eksole.

Nooh, mõtlesin siis ka et kiikan läbi, alati on tore saada kaua ilastatud kahetonnine olematu kampsun viiesotiga jne. Tavaliselt saab püsikatel süüa-juua ka ja kõik on täiesti tiptop shopahooliku unistus.

Täna! Täna oli seal hullem kui osturallil. Söögist-joogist polnud haisugi ja kogulinna inimesed olid vist tuttavate-sugulaste kaardid kokku laenanud ja kohale jooksnud.

Riietuskabiinidest moodustati kogupere hängimiskohad ja privaat fäshionshõud. Ootejärjekorrad olid hullemad kui omal ajal pikasaia poe ukse taga ja inimesed sumisesid kõik tigedalt ringi nagu väikesed herilased.

Lapsed olid ka kaasa võetud. Kümme punkti kõigile kes oma viie aastased hullumajja kaasa tirivad. Mõni ime siis et iga viie minuti tagant hüüab onu kõlarisse et see ja see ootab infolauas ema.
Aga emal on vaja saada HugoBossi 40% allahinnatud roheline kampsun, ükskõik mis hinnaga.(täna siis odava hinnaga).

Mul tekkis seal igaljuhul täielik dehüdreerumine ja lõppkokkuvõttes tuli ema mulle vett tooma, kuna 35 minti oodatud kabiinijärjekord oli peaaegu et juba otsakorral ja lahkumine ei tulnud enam kõne allagi.

Lõppkokkuvõttes maksaks nänni eest pigem poole rohkem, kui tapaks end nii vaimselt kui ka füüsiliselt allahindlusemaratonil.
Olgugi et see võidurõõm mis kodus tekib, oma imeilusat, poolmuidu saadud uut staffi vaadates, on asendamatu :)

praznik budjet

2006-12-22T15:52:00.000-08:00

Klubi Parlamendi kõrval elamise suurim rõõm on vast see, et kvaliteet muusika ja inimesed tuuakse sulle uksest-aknast sisse ükskõik kui väga sa seda ka tõrjuda üritad.

Hetkel tiksus siis kell just kaks tundi peale südaööd ja peale mitme tunnist palaviku käes voodis siplemist hakkas unepoiss just peale tulema, kui parlamendielanikud otsustasid mulle jõuluüllatuse teha. Nüüd siis kuulan ma juba pikemat aega viimaseaja träänsmuusika kulda ja ootan millal mu kolmekordsed aknad lõpuks pika värisemise peale üles ütlevad.

Kaks aastat tagasi, kui analoogne haardkoor parkimisplatsipidu mu maja ees toimus, kukkus mul potilill vibratsiooni peale aknalaualt alla.

Siis kui ma veel Tallinnas paiksem elanik olin, jõudsin ma tihti koju tunnid peale südaööd. Täiesti tavaline vaatepilt oli see, et keegi kuses rõõmuga piki majaseina või hõikas luksuva häälega 'utebja otšen krasivaja devotška, idi sjuda'. Ja kui siis devotška otsustas ignorantne olla, polnud 'idi nahui suka pljäd' ka kaugel tulema.

Hetkel istuvad mul siis saatan ja inglike õla peal, kellest üks ärgitab telefoni võtma ja politseisse helistama. Samas, olen minagi olnud see sama 'täielik värdjas' kes teiste inimeste öörahu rikub. Nii et loodan et täna on keegi teine bitch ja ajab selle parkimisplatsipralle laiali.

Häid pühi

:)

hitt

2006-12-07T09:24:00.000-08:00

Ma ei saa aru, mis vaimustusevikerkaar selle tantsud tähtedega saate ümber keerleb.
Ausõna.

Ma olen paar aastat tagasi, 1 korra käinud peotantsuvõistlusi vaatamas. Jah, neid samu uhkeid millest kirjutades kroonika sulepea tint eales otsa ei saa ja kus pool eestit kohal tahtis olla, aga oh õnnetust, isegi meie kuningaloss Saku suurhall ei suutnud neid kõiki ära mahutada.

Igav oli

Vaieldamatult on peotantsu preilid suppervormis ja ladinaameerika tantsurõivad panevad vaat et igal noormehel meheau püksis liikuma.
Aga kes, ma küsin KES tahab näha meest liibukates ja lakk kingades ja geelisoengus oma p*rset muusika taktide järgi väga omasooiharlikult võbistamas. Erki Noolele annab veel andeks, tal on need trikoo-liibukad niietnaa koguaeg jalas, aga Mikk Saar ja Tarand ? Mulle kinnistus juba varases nooruses, Soome Tango markkinat vaadates, pilt peotantsumehest kui kellestkist eriti ebaseksikast ja naiselikust.

ökk

Ja nüüd on äkki kõik meediaväljaanded otsast ääreni seda tantsujama täis ja võistluse finaalsaade purustas kümnekordselt senised vaatajarekordid.
Peotants , oih, vabandust, VÕISTLUStants on igav ja totter. Umbes nagu murdmaasuusatamine.

Ausõna, jätke järgi juba, ei viitsi enam. Nagunii hakkab varsti suusahooaeg pihta ja siis tellerist enam muud ei tulegi kui murdmaasuusatamine.

Ma arvan et varsti kirjutab Liis Lass ka memuaarid sellest kuidas ta kolmandas klassis kohustuslikel tantsukursustel käis ja kohalikud popp artistid seostavad kõik oma 'laulud' ballikuninganna või tantsukingadega.

Eestis ei müü enam seks vaid peotants.

Shopping mall

2006-09-14T04:48:00.000-07:00

"Vaadates tänavust kõrgkoolidesse sisseastunute statistikat, selgub et kõrghariduses domineerivad arvuliselt endiselt naised. Küsimus ei ole enam sugude võrdsuses, vaid tekib sotsiaalne ja demograafiline probleem: arukas naine ei taha endale vähem haritud ja rumalat meest ning üha enam eestlannasid naitub pigem võõramaalastega." *Priit Pullerits*

Arvan, et enamus Tallinna naisolevusi on kas üks või mitu korda elus, täiesti olematu põhjuse pärast, sattunud kolmapäeval klubi Holliwoodi Ladies Nightile.

Eelmainitud pidu on justkui välismaalaste supermarket:

Brünett+ rinnakas + suured huuled
Blond+ Acup + pikad jalad
Punapea+ nuntsid tedrekad + miniskirt
Süsimust vamp + käin igapäev solaariumis + pikad punased kunstküüned
Segavärvid + olen kuusteist aga sõbrannaga suudelda on äge eriti kui U-pop pilti teeb
Väljakasvanud Loreal + gootistiil + vans ketsid + kurat täna ei mängigi Slide Fifty või

No ühesõnaga valik missugune !

Aga kui varem võis tõepoolest kutsuda Ladies Night'i *Meat Marketiks*(lihalett), siis nüüd on see pigem *Sausage Fest* (viineripidu) , kus kiimlevad ahmedid ja pablod üksteisevõidu ilusaid eestlannasid silmadega haaravad ning oma peas juba ka lahti riietavad.

Eestit on õnnistatud ilusate naistega.
Shreki maskides briti poissmehed või mul-on-peas-purk-geeli pablod ei ole just minu idee meheideaalist !

Ja nagu ütleb kurikuulus väljendki, kõik head (Eesti) mehed on kas võetud või homod.
Et siis jäävad üle variandid -üle võtta- või homoks hakata !

Asjad ei ole kuidagi tasakaalus. Eesti käsitöö tikandpadjad lähevad eksporti ja asemele tulevad Made in Italy shvammid.

Jama.

Ettevaatust, vanurid !

2006-09-01T00:36:00.000-07:00

Metsavahelistel maanteedel sõites, tuleb pahatihti ette liiklusmärke, mis hoiatavad teele kargava põdra eest.

Eelneval nädalal metsavahelisel maanteel sõites, tuli ette liiklusmärk, mis hoiatas teele "kargava" pensionäri eest.

Et siis : Aafrika
Norra
Austraalia

Eesti

Airporn

2006-07-24T10:06:00.001-07:00

Nii
ütlen ausalt
suvel ma lihtsalt ei viitsi kirjutada
miljoon muud asja on teha kui arvuti taga istuda ja interneti imesid uurida.

Aga

Kolmapäeval sõidan Dublini, hallefakingluuja, lõpuks !

Eelmine aasta sinna minnes, lükati mu lend edasi ja ma passisin 6 tundi Taani lennujaamas.
Mina, suur kari Soome pensionäre ja palju, ma ütlen PALJU väikeseid lapsi ja mitte ühtegi vähegi atraktiivsemat isast.
Käisin aga seal 'suitsualal', (loe: nelja ruutmeetrine klaaskarp, tuhatoos keskel) kopsu toitmas ja lugesin päevalehe otsast lõpuni lõpust alguseni diagonaalis ja ristkuuptahukaliselt läbi.

Lõpuks, kui tuli minu aeg lennule minna, uuris passi tüüp esialgu pikalt mu täielikult ära kapsastunud, kohviplekilist, murtud nurgaga passi räbalat. Ning siis küsis midagi, mida mina kuulsin olevat " What colour is your flag". Noh, veits imelik tundus ja nii, aga tõestamaks et ei, ma ei ole idaeuroopa prostituut, sooviga parematele jahimaadele liikuda, vastasin reipalt "Blue, black and white".

Sellepeale vaatas passionu mind tükk aega sellise näoga nagu ma oleks lapsena peapeale kukkunud. Ja kordas KÕVA häälega oma küsimust "What is the purpose of your flight? "

Tore moment oli !

See läheb umbes sinna kategooriasse, et VS'is tööl olles viid toidu lauda ja 'head isu' asemel tuleb suust välja kas 'head ööd' või 'palju õnne'.

See aasta varustan end kuuldeaparaadiga, sest seekord ootavad mind rõõmsad 4 tundi Helsingi lennujaamas ja aasta jooksul on mu pass ennast kapsa staatusest, ära söödud kapsa omasse upgreidinud.

Looduse kuldreeglid

2006-06-18T09:02:00.000-07:00

*Ära kunagi vaata kännu või muu toreda juurika alla. Sa ei taha teada mis või kes seal all on. Aitab teadmisest, et on.

*Ära kunagi pese juukseid, vastasel juhul saab sinust liikuv lillepõõsas ja kohalike sitikate turismiatraktsioon.

*Ära hüppa vette tundmatus kohas. Vastasel juhul võid maanduda põlvini turbamullas, oksaraag varbavahel.

*Ära kunagi küsi tee ääres seisva pensionäri käest teed. Vastasel juhul saad teada, kuidas viiekümnendatel oli elu teistmoodi ja et vesiveski tegelikult veel töötab aga hetkel ta puhkab.

*Ära kunagi pargi autot 'varju'. Poole tunni pärast varju pole. On isehakanud saun.

*Ära kunagi viruta umbkäeliselt kõhu peal jalutavale putukale. Putukas võib osutuda herilaseks. Halvemal juhul vaablaseks.

*Ära kunagi katseta kas järvepõhjast leitud kaan on ikka mudakaan ja kas ta nahakülge kinni haakub. Haakub küll.

*Ära kunagi kuku käole vastu. Kägu kukub kaks päeva veel. Kõvemini ja uhkemalt.

*Ära päevita viis tundi ilma kreemita. Lihtsalt ära tee seda.

*Võta alati konserviavaja kaasa. Mägi Aivari nuga ei ole kõikvõimas.

*Ära mine tee ääres olevaid lambaid nunnutama. Oinas on kaa. Oinas ei ole nunnu.

Ja nüüd on mul lõpuks puhkus
Elu on lill

<3

2006-06-11T09:28:00.000-07:00

Mul on maailma kõige parem vend !

Tanel tuli Tartusse, tõi mulle puuvilju ja junki ja siidrit ja suitsu, kuulas mu vingumist ja tegi oma ülistressis väikese õe tuju sada kakskümmend korda paremaks kui see viimased paar nädalat olnud on.

Nüüd on mul 1 suur naeratus ja hea tuju ja energia ja silmasära.

Sessi lõpp on 5 sammu kaugusel...

:)

It's the little things that count.

Tähh

:*

Kärbeste Jumal

2006-06-10T17:19:00.000-07:00

Kell on öö ehk kolmveerand neli ja peale viite tassi kohvi ei vägista ma endast und ka parima tahtmise juures välja.
Akna all karjub kiimas kõuts serenaadi ja kõrvalmaja Dimad ja Artjomid laulavad krokodill Genast ja Potsatajast.

Ja mu toas on kärbes

Ja kui ma siin maailmas üldse midagi vihkan, siis on need kärblased.

Paar aastat tagasi, passis mul toas suur porilane, käis mulle närvidele ja ei läinud ära.
Kuna kärbsed on vastikud räpased värdjad, siis suure rõõmuga ma teda taga ka ajama ei läinud.

Ühel hetkel kükitas see looduse õnnetus mu arvuti ekraani peal, ehmatades mind pooleks, kuna kell oli jällegi öö ja silm enam väga ei seletanud. Suures paanikas virutasin raamatuga piki kuvarit, nii et löögi jõust libisesid tooli rattad, mina lendasin täie lauluga põlvega piki lauda ja selili põrandale. Seda kõike kaasas veel minu surmakisa.

Hommikul korralikult käia ei saanud, kuna mulle oli tekkinud topelt-põlv ja kukla-muhk.

Kärbse värdjas pirises rõõmsalt mööda tuba edasi.

Kärbsed munevad vaklasid ja elavad sita sees, paremal juhul prügikastis.

Homme ostan kärbsepiitsa.

Head ööd mulle

I've got the power

2006-06-04T04:49:00.000-07:00

Kuna nüüd on sess ja ma olen täielik ei-elu, siis pole väga millestkist kirjutada ka olnud.
Noh, ma võin ju muidugi kirjeldada seda, et mu tuba näeb välja nagu siin elaks neli väikest räpast poissi ja mu dressidel (jah, dressidel) on ikka veel üleeilne hambapastaplekk. Aga see ei ole oluline.

Liisil on 4 hooaega võluväge. Noh, siis kui piibli lugemisest või Pojman'i eetilise olemise õpetusest juhe kokku jookseb, on see ulmemaailm ideeaalne nagu rusikas silmaaugus.

Paar päeva tagasi kui me köögis istusime ja alkoholiga pingeid maandasime, läks jutt sellepeale, et millist magical powerit keegi meist ihaldaks. Pika vaagimise tulemusena võitis Piper Halliwelli võime asju ja aega seisma panna. Noh, et siis teed kätega NII (sellega kaasneks minu agar liigutus kus ma sõrmed laiali kätega ettepoole lükkava siuhh liigutuse teen) ja kõik jääb seisma, v.a sina ise muidugi. Päris vinge oleks näiteks eksami ajal kõik seisma panna, oma konspekt välja võtta ja kõik maha vehkida, või minna kaupsi ja pool ilumaailma süüdimatult tühjaks teha. Või minna ja keegi näiteks naljapärast kiilaks ajada.

Eksole.

Noh, reaalsusesse tagasitulles seda võimet mul kunagi olema ei saa. Ebaõnn.

Igaljuhul luges Liisi netist võluväe fännide vaimusünnitisi. Üheks neist on näiteks see, et nad lähevad kaubamajadesse, seisavad uste ees ja teevad kätega siuhh liigutust, olles ise väga õnnelikud selleüle kui klaasuksed NENDE liigutuse peale kokku ja lahku käivad.
Või siis kuidas nad üksteist jälle sellesama siuhh liigutusega freeze'vad, ehk siis seisma panevad.
põnevpõnev.

Kõige selle jutu peale, kui ma õhtul oma hilisõhtust meili tsekkisin, vaatas mulle inboxist lisaks hornyHouSewife24 või enlarge your penis size kirjade vahelt vastu selline meil :

From : Piper Halliwell

Hi


Please click on the link below and enter your birthday into my calendar. It's
quick, easy and you'll be helping me out:-).

Piper

eks ma jään siis nüüd oma superpauerit ootama.

Kommud

2006-05-20T05:33:00.000-07:00

Kõige masendavam moment kuus on see, kui postkastis naeratab vastu kommunaali arve.
700-800 eekune laks kuu lõpus on see viimane asi mida õhtul enne magamaminekut pöidlad pihus soovida.

Einoh, arusaadav ju et kõik need ehituskulud ja majahoid ja misiganes silmaga mitte nähtavad tähtsad asjad vajavad maksmist.

Igaljuhul mõtlesin ma endale järgmiseks aastaks alternatiivi välja. Isa ostis paar aastat tagasi mingi hetke vaimustuse tuhinas auto järelhaagis suvila. Kasutust on sellel olnud vist täpselt 1 kord. Nüüd seisab see niisama päris suvila ees. Asi ise on kõigi mugavustega ja eriti vinge, täitsa nagu mini maja. Noh, siit siis mu plaan. Järgmisel sügisel lasen selle ülikooli kõrvale parkida ja elan seal siis rõõmsalt kõigi mugavustega, ilma üüri ja ilma kommunaalideta. Siis kui paak täis saab, olen rott ja käin ülikoolis vetsus.

Kui ümbrusest kopa ette viskab, kutsun Aina järgi, kes mu siis näiteks Supilinna või kasvõi raekoja platsi kärutab.
Ideaalne eksole.
Parkimiskulud on ainukene probleem. Selle jaoks oleks mul siis näiteks invaliidsus tõendit vaja, või näiteks diplomaadi numbrit, või siis muuvin oma elamist paari meetri võrra iga viieteist minuti tagant, kui tasuta parkimine läbi saab.

Talvel võib jah vähe külmaks minna, aga selle jaoks on mul ka plaan olemas. Toon kodust paar elektriradikat ja vean pikendusjuhtme ülikoolini. Elektrikulud oleks kah 0.
Ja kui Tallinnasse on vaja minna, siis haagin end 'märkamatult' kellegi auto taha, kes seda suurt valget jama ikka tähele paneb mis auto taga nagu muuseas kaasas hängib.

Kuradi kommunaalid ma ütlen!

Seib on poldi poeg

2006-05-17T09:01:00.000-07:00

Nagu minge muffi mulle kukkus just kruvikeeraja varba peale.
Ainuüksi sellepärast peaks juba mehele minema, et oleks mingi töll majas kes tooli kinni kruviks või laelambi pirni vahetaks.

Faking hell, küüs tuleb raudselt ära ja läheb siniseks. Jess plätu hooaeg, siit ma tulen.

Varbavärdjas mina.

sessuaalne

2006-05-16T13:34:00.000-07:00

See, kui pikk on minut, sõltub sellest, kummal pool WC ust olla.
See, kui pikk on sess, sõltub sellest, kui agar semestri algul ainete lisamisega olla.

Olgu sellega kuidas on. Olgu siis nii, et Juuni lõpuni olen ma no-lifer ja likvideerin oma üliagaruse tagajärgi (loe:eksameid).
Olgu siis nii, et oma sünnipäeval puhun arvatavasti Tartus koogil küünalt ja kuulan telefonist happy birthdayd, kuna usundilugu ja semiootika ei küsi, kas ma sünnipäevale eelneval ja järgneval päeval tahan eksamit teha või mitte.
Eksole.

Aga, aga vähemalt ei ole mul enam matemaatikat, keemiat, füüsikat ja kõike seda muud keskkooli p*ska. (vabandust väljendi pärast)
Karta on, et nüüd vaataks mõni paadunud reaalainete fänn mind sellise näoga, nagu oleks ma talle nõgesesärgi selga ajand ja talvel metsa maasikaid korjama saatnud.

Paljud teist oskaksid praegult unepealt näiteks tangenseid siinuseid koosinusi, logaritme või minugipoolest kasvõi risttahuka ümbermõõtu? Paljusid meid kotib hetkel see, et kui Tiiu peenar on 5 meetrine ja Jaagu peenar on 7 meetrine ja seal kasvab kokku 19 kaalikat, et mitu ruutmeetrit põllupinda neil siis kokku on ?

Seda lauset, et 'kõike seda läheb teil tulevikus veel palju palju vaja' räägivad reaalainete õpetajad küll vist pigem eneste veenmiseks ja lohutamiseks.

Füüsikast mäletan seda, et kohvi jahtub siis kiiremini, kui talle koort ei lisa ja et V=s/t .
Keemia high-tech molekulaarvõrrandeid ma ajaviiteks ei lahenda ja katseklaasilaborit mul kah kapi taga olevas salaruumis ei ole.

Seda meeletut rahuldust, mis kaasneb tippvõrrandi lahenduseni jõudmisel, ma ka kunagi kogenud ei ole. Nimetame mind siis matemaatiliselt frigiidseks.

Sess võib küll killer olla ja kuu aja jooksul väikeseid enesetapumõtteid pähe tiksuma panna, aga vähemalt kestab see ajuk*pp paar kuud aastas mitte aastaringselt.

Twinkle Twinkle Little Star

2006-05-07T01:52:00.000-07:00

Joonas tegi eile Tartus terve päeva Väinost realityt.
Väino teeb õllepurgi lahti.
Väino magab rongis.
Väino jalutab poodi.
Väino on poes.
Väino magab Tuuli rõdul.
Väino vaatab kalu.
Väino sai uue sõbra.
Väino mängib Boratit.
jne.

Alguses mõtled ikka, et hähh, hull põnev küll! Aga nagu Ed TV näitas, siis on küll.
Ma hakkasin aga seda mõtlema, et kui reality nimeks saab Väino, et kas siis Väinost saab Väino Väino ? Umbes nagu Talisest sai Baari Talis või Gabrielist Farmi Gabriel ?!?

Eestis on ikka jube hea küll. Staariks saada siis. Teed mingi kräpi loo või osaled uues vinges riäliti shõus, või oled mingi eriti änksi tüübi käevangus mingil veel änximal bonbon'i peol,kui tööpakkumisi lendab nagu murdu ja paari kuu kroonikad ja justid on täis lugusid sellest, kuidas sa endale uue panni ostsid või kuidas su rinnaümbermõõt on müstiliselt paari numbri võrra suurenenud. Einoh, tore ju kui Eesti rahvast on nii lihtne lõbustada. Ega siis asjata EL'i kampaania käigus rahvale voldikutega koos baanane ei jagatud !
Leiba ja tsirkust.

Usas on asi vähe trikikam. Noh, riäliti müüb niientaa, aga peale selle tuleb olla veel ekstra andekas, ekstra ilus või siis minna tööle LA sushibaari ja oodata, et järgmine Nicholas Cage su sealt üles korjaks ja altari ette viiks. Vähem õnnelikud elavad veel järgmise kümnendi oma trailerparkis ja ootava 'oma momenti'.

Staaril ja staaril on kahjuks vahe. Samalajal kui Eesti staarid töötavad viie koha peal et auto liisingut maksta, siis USA staaridele antakse see auto ja teine ka veel peale. Ebaaus eksole.

Aga vähemalt on meil ajalugu, mulgikapsad,Kaval-Ants ja Vanapagan, samal ajal, kui neil on närune 1492, Columbus ja hamburger.

Walkers, Texas rangers

2006-05-03T02:45:00.000-07:00

Sellepärast, et pilt ütleb rohkem kui sada sõna. Ja sellepärast et 12 paki asemel sai 18 pakki. Ja sellepärast, et Walkerseid on NELI erinevat sorti, missest et kõik on äädika-kreveti maitsega. Ja sellepärast et Walkers do not sleep, they wait .

bussivärdjad

2006-05-01T07:19:00.000-07:00

Bussivärdjateks nimetan mina neid inimesi, kes liinil Tallinn - Tartu jms. tulevad oma näiteks nr. 24 kohapiletiga ning pistavad kisama, kui sa JUHUSLIKULT oled end just selle istme peale sättinud.
Ei, ega see ei loe, et bussis on veel vähemalt 48 vaba kohta, mkm. Sellepärast, et asi on ju põhimõttes.

Täna, Tallinnast Tartusse sõites, puutusin kokku järjekordse bussivärdjaga.
Olles 3 tundi maganud ning eelnevalt vähekene rummiga liialdanud, ei olnud ma jällegi just kõige eredam kriit karbis.
Oma 162 cm juures mahun ma täpselt kahe bussiistme peale kerra tõmmates magama. Sättisin oma koti pea alla ja tekkis juba selline siiras õnnetunne, kui keegi karmikäeliselt mind raputas.

Ebameeldiv.

Tegin silmad lahti ja passisin natukene aega unehäirikuga tõtt. Selline kuuekümnendates tädi, prillide ja keemiliste lokkidega.

Mikri penskar ühesõnaga.

Võidurõõmsalt pistis tädi mulle pileti nina alla ning kukkus seletama, kuidas mina bussireisimis eeskirju rikun ning et üleüldse on ülimalt ebaviisakas kahe tooli peal olla ja üldse mida ma endast mõtlen, et ma end siin niimodi eksponeerin.

No võttis ikka s*ta väheke keema küll !

Loodus ei pidanud tühja kohta sallima, pensionäre sallib ta aga ülegiliia, nii et korjasin vaguralt oma kodinad kokku ja istusin mikripenskarist võimalikult kaugele, bussi esiotsa.

Olles kuskil 10 minti sõitnud, panin pleieri pähe ja hakkasin oma ära ehmatatud und tagasi ootama, kuni tundsin jällegi tuttavad õlaraputust. Nüüd oli siis probleem selles, et mina korraldavat tervele bussile omavoliliselt diskot ja et pangu mina oma diskomasin kinni.

Keerasin siis volüümi ohates nullilähedaseks ja läksin kolmandale unekatsele.

Minutid hiljem kuulsin tagantpoolt läbilõikavat naeru ja jutuvadinat. Heitsin pilgu üle seljatoe ja nägin et mu unehäirik oli bussist sõbranna avastanud ja noh, arvake ise mis siis toimuma hakkas.

Keerasin südamerahuga pleieri põhja ja visakasin end üle kahe tooli siruli !

Santas little helper

2006-04-26T16:54:00.000-07:00

Kui headel lastel käivad jõulu eel päkapikud, siis minul käivad aastaringselt teoloogid.
Mu toa ukse peal on väike tasku, mille sisse Liisi koos kursakaaslastega nänni poetab.
Shokolaadi, kommi jne.

Ju ma olen siis ERITI hea laps.

Viimasest, suuremast laadungist tekkis mul küll allergia. Jah, kõigist maailma allergiatest on mul shokolaadi allergia. Kalevi tõmmu ja kamatahvli puhul hullu ei ole. Lucky me.

Aga armas ikkagi.

Valley of the Dolls

2006-04-22T01:36:00.000-07:00

Ma ikka nii armastan neid pakendi infolehti, mis tablettidega kaasas käivad.
Noh, teate küll, need 'Enne ravimi tarvitamist lugege infoleht hoolikalt läbi' tüübid.

kõhõmm, et siis :

** Siiski võib X harva põhjustada naha kollasust ja teisi maksakahjustusi, mis võivad ekstreemselt harvades olukordades olla tõsised või isegi fataalsed.

** X tarvitamise ajal, on esinenud allergilisi reaktsioone, kaasa arvatud nahalööbeid. Väga harvadel juhtudel võivad esineda hingamisraskus, teadvuse kaotus ning näo ja kõri turse. Allergilised lööbed võivad varieeruda kergetest sügelevatest nahalöövetest, väga harva esinevate haavanditeni suus, huultel ja nahal.

** X võib põhjustada hammaste värvuse muutust, mis on tavaliselt kõrvaldatav professionaalse hammaste puhastamisega.

** On ka mõningaid andmeid pearingluse, unehäirete, hallutsinatsioonide (mitteeksisteerivate asjade nägemine), halbade unenägude, segasus- ja paanikaseisundite kohta.

** Väga harva on teatatud meeleolu- ja käitumishäiretest, mis rasketel juhtumitel on nõudnud haiglaravi.

** On andmeid kuulmise kaotusest X tagajärjel, mis on ajutise iseloomuga ja tavaliselt peale ravi lõpetamist pöörduv.

Ma olen alati mõelnud, et kust need 'väga harva esinenud juhtudel' või siis 'mõningatel andmetel' tekkinud näited tulevad. Ja kas minust võib ka ühel heal päeval saada valuvaigisti tagajärjel, kollaste silmadega, mitte eksisteerivaid asju nägev, harva esinev juhtum ?

Põnev.

Till

2006-04-17T13:49:00.000-07:00

Järgneva postituse pühendan tillile.
Sellele rohelisele jamale mis vanaema peenras kasvab või siis linna inimestele tuleb Santa Maria maitseainepurgis.

Mulle ei meeldi till. Nagu kohe üldse mitte.
Meie sõprus sai otsa peale seda, kui ma väiksena jällegi legendaarselt maal hängasin ja ega mul seal muud targemat teha polnudki, kui iseendale mänge välja mõelda.
Üks päev mõtlesin siis, et mängiks lehma.
Läksin vanaema peenramaale ja hakkasin närima kõike mis mullast ülespoole ulatus. Jõudsin otsaga tillipeenrani ja peale poole tunni möödumist, oli peenar tühi.

Ma olin ahne lehm.

Olles peenral otsad kokku tõmmanud muutusin ma näost pea sama roheliseks kui see eelnimetatud taim ning veetsin ülejäänud päeva haardkoor toidumürgituse käes.

Et siis.
Tänaseks ma enam lehma ei mängi.
Aga tasub mul ainult näha, et kuskil toidu sees on till, kui ma juba tunnen, et organism ei taha minuga enam väga ko-opereerida.
Ja missssmõttes seda jama topitakse igale poole. Supid, praed, salatid isegi VÕILEVA sisse pannakse tilli.

Till siin till seal till iga nurga peal.

Ja kuna meil tunduvad kõik peale minu väga tilli lembesed olevat, siis ootan juba huviga, millal Aura kompanii tuleb välja uue veega...vesi väikese tilliga näiteks.

Juhhei !

99 red balloons

2006-04-09T13:29:00.000-07:00

uhuhuuuuu
uuuuu

Et siis, peale neljapäevast roosikrantsi-prive-krahl rallit ajasid esivanemad mu kell 9 hommikul voodist üles ja tirisid mu stockmanni osturallile, või hullud päevad võimisasi see ongi.

Seda rallit ei osanud ma väga sõita, kuna pilt polnud veel päris ette tulnud ja samm ka just kõige otsemat triipu mööda ei liikunud.
Seisin siis oma käruga selle ühtlase massi keskel, üritasin keskenduda põhiliselt sellele, et püsti seista, vältides üliagaraid mammisid, kes sõjakalt, silmad punnis peas, oma viie eekuseid, hästi vajalikke shvamme taga ajasid.
Ja oooo neid shvamme oli palju.

Kui minu ette tekkis mittekuskilt rõõmus kollane tädi mikrofoniga.

Tädi: nii, minu teele jäi ette kena punases mantlis tütarlaps, kellele anname nüüd võimaluse võita pakike hõrku löfbergslilla kohvi. Nii, kas tütarlaps oskab öelda mitmendad hullud päevad meil hetkel toimuvad ?
Mina: möh ?
Tädi: noooo, anname tütarlapsele vihje kaaaaa. Mitu päeva on nädalas ?
Mina: möh ? kohvi ei taha. mis päevad ? reede on.
Tädi: eee...ehehee..eee. et siis löfbergslilla kohvi ja stockm....
Mina (eemaldudes ohutusse kaugusesse): Emaaaaaa.

Kohvi ma niisama "rõõmsa ja rõõsa" olemise eest ei saanud. Järgmised 10 minutit istusin moosiriiulis ja jõin tweety kõrrejooki.

Limiit tuli ette sel hetkel kui mulle, niigi näost rohelisele 'bjuuti contest winnerile' järgmine, kollane degusteerimistädi - uue imepärase pasteedi- nina alla pistis. Rammisin oma käruga shvammi-inimestest mööda ja põgenesin koju ägisema.

Ja õhupalli ma ka ei saanud.

Hi, my name is Stereo Mike

2006-04-03T14:56:00.000-07:00

Inimeste filmikultuur on erinev.

Mõni läheb kinno, vehib endale süvenenult kolme käega paugumaisi mulgust sisse ja hiljem imestab, et miks tal peale filmi ikka veel halli aimugi pole millest juttu oli.

Teine naerab iga naljaka ja mitte naljaka koha juures, nii et tatti lendab nagu piilupart doonaldil ja näole tekib arnold oksmaalik (vabandust, uuema trendi järgi siis ryan angeloselik) grimass.

Mõnel on õudselt vaja terve filmi aja oma juustuga teise inimese seljatoes elada.

Mõni otsustab keset filmi karjatada 'ou' ja siis pool filmi, pluss lõpp, tänulikule sõbrale ja lähikuulajaskonnale ümber jutustada.

Mõni vehib terve filmi aja oma nokiaga, tekitades päris ekraani kõrvale veel väiksema, helendava miniekraani.

Ja mõni imeb endale ikka liitrise coca sisse, selleks et poole filmi pealt oma põiepidamatust rahuldama minna.

Mõni istub terve õuduka aja käed näo ees ja karjatab iga kolme minuti tagant 'ei maivõi maivõi'
(mina)

...Ja mõni istub need paar tunnikest rahulikult oma tooli sees ja on normaalne.

Kinos käimine on ise omaette kino.

biznetz pljan

2006-03-31T02:55:00.000-08:00

Et siis.
Teeks Tartusse noortekeskuse.
Ainult et NOORTEKESKUSE sildi asendaks KAUBAMAJA omaga.
Viru keskus-Noorte keskus.
Kes Kus.
Oleks rahu (kauba?)majas ja lõppeks se vingumine ja halamine karvastekraedega-jopede-unta-saabastega produktide üle, mida eelnimetatud tehas toodab.

Sellepärast, et mittesuitsetajad lähevad taevasse

2006-03-27T03:23:00.003-08:00

Kuldnokk kevadekuulutajat pole ma veel kusagil põõsas lõõritamas kohanud.
Vääksuvad varesed ja muud lendavad rotid arvesse ei lähe.
Aga siililegi on selge, et kevad terendab rõõmsalt ukse ja akna ees.
Sellest annavad märku juba ainuüksi mööda tänavaid kakerdavad,amelevad armunud paarikesed.
Go get a room people !

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Pigem sellest, et eelmine aasta maikuu alguses..istusime Evaga zummis ja passisime suurest igavusest mööduvaid inimesi. Igal kolmandal inimesel oli kas käru või muidu käeotsas tolknev titt kõrval. Tol hetkel hakkasime mõtlema, et kas me oleme juba täiesti lootusetult rongist maha jäänud või pole me siis lihtsalt niivõrd ihaldusväärsed emased, et looduse saatuslik käpp meile järelkasvu oleks tekitanud.
Eiei, ei maksa valesti aru saada, emarõõme ma veel nautima ei kavatse hakata. Vähemalt kena 5..ok 6... ei siiski 7 aastat tahan veel noor ja loll ja vastutustundetu hilispuberteet olla.
Samas, teisest küljest tahaks noor ema olla. Viimase paari aasta jooksul on paaril sõbrannal kurg külas käinud. Ja ei saa öelda küll et elu sellepärast seisma oleks jäänud. Vastupidi.
Kui võtta ette oma viisaastaku plaan, siis peaksin teoreetiliselt lähema paari aasta jooksul juba ainuüksi suitsetamise maha jätma. Jajahh, suitsetav naine on kole ja pähh ja ebameeldiv.
No ju ma siis olen.
Vähemalt ei ole ma käru lükkav korsten. Ka ei suitseta ma sellepärast, et oleks põhjus vahetunniajal abituuriumi poistega sauna taga hängida. Samamoodi ei tee ma endale rumalaid lubadusi, et järgmise aasta esimeseks maiks ma enam ei suitseta, käin hommikuti jooksmas jne.
Küll aga häirivad mind need neiud, kes teatavad uhkusega,ilma et keegi küsinud oleks, et nad ei suitseta, saates samal ajal minu poole võidurõõmsaid pilke. No palju õnne siis, mis ma sellepeale tegema pean, medali andma ? Olen veidi kade jah, et mul see pahe küljes on. Põrgusse ma selle eest ometigi ei lähe.
Samamoodi häirib mind see, kui kusagil kohvikus maandub minu kõrvallauas inimene väikese lapsega. Loogiline, et ma kustutan siis oma suitsu ära, 1kõik kas noore ema silmist pritsib välgunooli või mitte. Ega siis laps selles süüdi pole, et ema natukene imbi on ja otsustab oma hommikukohvi passiivsete suitsetajate mekas nautida.
Viimaselajal on jube palju sõpru nikotiini ja tõrva maha jätnud. Tõsimeeli, aplaus selle peale.
Mina naudin hetkel oma igahommikust kohvi ja suitsu veel liiga palju, et sellest pahest loobuda.

Kui viisaastakuplaan nässu läheb ja minust enne 25ndat eluaastat õhupall saab, siis on jah väheke p*rses, aga kuna kõigi eelduste kohaselt ma järgmiseks maiks koos teiste õhetavate tartlastega zummi ees käru ei lükka, olen korstnake edasi.

Good cop Bad cop

2006-03-13T14:33:00.000-08:00

“Meil räägitakse palju soolisest võrdõiguslikkusest ja selle kaitsest. Minu arvates oleks palju tähtsam kaitsta naiste spetsiifilisi õigusi — õigust olla armastav abikaasa ja ema, ja kui sellest jõudu üle jääb, alles siis võtta endale väike töökoht,” kirjutab Käsper SL Õhtulehe arvamusveerul.

Mu täditütar paraku oma spetsiifilstest õigustest niipalju ei pea ning hiilib alatult armastava abikaasa ja ema kohustustest kõrvale. Sellest tulenevalt üritab ta oma põnni lasteaeda sokutada.
Eesti iive võib ju madal olla ?!? Aga lasteaiad on sellegipoolest kuni 2007'nda aastani täis ning paarkümmend tosinat jubinat ootab veel järjekorras.

----

*Kui ema mu lasteaeda viis, oksendasin ma suurest vihast kasvataja kitli täis. Tegin seda nädal aega järjest igal hommikul. Nulltulemust nähes loobusin.

*Viieselt õppisin venna kõrvalt lugema. Kuna kasvatajatele meeldis rohkem all kohvetada kui et meile Londistet lugeda, siis pandi see püha kohustus tihti minu õlgadele. Kirjavahemärke minu jaoks olemas ei olnud. Lugesin nagu kirikuõpetaja, niikaua kuni õhku jätkus või lehekülg otsa sai.

*Kui vend suureks lapseks sai ja kooli läks, viis ema me plastmassklotsid minu lasteaeda.
Kui poisid mu klotsidest torni ehitasid, ootasin kiusupärast kuni torn valmis sai, selleks et siis alumised ENDA klotsid ära võtta.

*Mul oli lasteaias lemmik karu. Selline valge. Igal hommikul pani kasvataja karu minu kappi, et teised seda enne ära rabada ei jõuaks. Ühel hommikul karu kapis ei olnud. Oli Kati käes. Solvusin end pooleks ja virutasin Katile raamatuga piki pead, nii et Kati prillisang läks katki. Kati pistis täiestkõrist kisama. Kasvataja lähenedes aimasin pahandust ja hakkasin südamest nutma, väitsin et ei kuule enam paremast kõrvast.
Kati pandi nurka ja mina sain karu.

*Kuuesena mürgitasin oma pooled mängukaaslased. Istusin wc põrandal ja segasin kõigile soovijatele vesivärvivett.
Samal aastal kiikusin kasvataja pojale jalgadega näkku.

*Viimasel aastal tuli meile uus kasvataja. Sveta. Sveta oli vene temperament. Kui laps pahandust tegi, pandi ta paljajalu koridori seisma. Tekk ülepea.
Siiamaani kardan pimedat.

*Vihkasin peedisuppi. Sveta ei lubanud enne mängima kui supp otsas. Viimases hädas kallasin supi lauasahtlisse.
---

Ja 2007'nda aastani on järjekorrad !?!

Kauniit ja rohkeat ehk Kaunad ja rohekad

2006-03-09T04:26:00.000-08:00

*Eelnevalt mainin kohe ära, (ja viimast korda KOMA) et nendel, kes pole kunagi vaadanud usa draamaseepi vaprad ja ilusad, ei tasu järgnevat postitust üldse lugeda.

Kui ma pisem olin ja suviti maal hängasin, siis olid meil vanaemaga alati traditsioonilised seebiooperiõhtud. Noh, vaprad, kodus ja võõrsil, luz maria jne.
Ma suur teleri sõber ei ole, seega viimastel aastatel on kõik sarjad tagaplaanile jäänud. Huvipärast loen paar korda aastas vaprate kodukalt spoilereid, et näha kas brook on ikka veel kümnendat aastat järjest kolmekümnene ja et kas sally spectra parukas on teatud nurga alt vaadates vähem puhmas kui enne.

Kogu selle jutu point on see, et sarjaga kursis olevad inimesed mäletavad kindlasti seda, kui Macy sai avariis surma (loe: tahtis laulukarjääri teha) ning kuidas ta siis tegelikult imekombel pääses, kuna veeres avarii hetkel kraavi ja suur bernhardiin vedas ta läbi metsa oma peremehe juurde, kes järgmine päev veneetsiasse sõitis ja Macy kaasa võttis. Ehk siis aasta pärast oli tegelaskuju tagasi (loe: laulukarjäär läks kergelt peesse).

Nii, võiks arvata, et niivõrd haige ja perversse sarja juures üllatusmomenti enam tulla/olla ei saa. Rich seksis juba oma ENDISE tütrega ja Brook on abielutanud kõigi Forresteri isastega. Aga kus sa sellega.
Jällegi, sarjaga kursis olevad inimesed mäletavad arvatavasti seda, kui kõigi (ka minu) lemmik tegelane Taylor ära suri. Sai kuuli, langes koomasse ja suri haiglas. Nii. Oli kurb, pooled fännid kadusid ära, aga intriigid läksid edasi.
Põhi nali on vapratega seoses alati see olnud, et on haige sari jah, aga Taylorit nad ju ometigi surnust ülesse ei ärata. Think again

Jah. Taylor suri haiglas, matustel oli avatud kirst jne. aga siiski, tegu on ju vapratega.
TEGELIKULT oli asi nii:
Aastaid tagasi, kui ma veel paadunud fänn olin, varastas mingi Egiptuse prints..ütleme et Ahmed, Taylori ära ja hoidis teda aasta aega enda juures vangis. Nii, kui Taylor seekord haiglas oli ja ära suri, läksid kõik lähiomaksed palatist minema. Selle aja jooksul tulid Ahmedi mehed, võtsid Taylori kaasa ja asendasid tema päris keha vahakujuga. Taylor ravitseti Egiptuse imeravimitega terveks. Noh, mälukaotus käis sinna juurde otseloomulikult. Mingi hetk tuli Tayloril mälu taastus ja ta tahtis Richi juurde tagasi. Taylor läks ussa, Bridgeti pulma. Rich ARVAS et nägi Taylorit seal. See muutus talle kinnisideeks ning ta otsustas Taylori haua ülesse kaevata. Samal hetkel, kui ta avas kirstu ja leidis eest Taylori vahakuju, tuli päris Taylor läbi udu ja 'ilmutas' ennast. Kõik nutsid, kiljusid, naersid jne.
Rich jättis Brooke maha ja võttis Taylori. Ahmed läks Egipti maale tagasi.

Ja rohkem ei lisa ma enam midagi.
Sarjaga kursis olevad saavad ise kah aru.

Not retarded, but special !

2006-03-07T09:37:00.001-08:00

Et siis.
Eelmine aasta Concordias..vabandust, Balti Meedia ja Filmi koolis käies, oli täiesti tavaline pilt see, et loengute vahel olid suitsupausid ja siis kui päris vaheaeg tuli lendas kogu businessi ja law naissoost slaavi veri alla wc'sse juukselakkidega osooniauke juurde tekitama.
Noormehed jooksid kiiresti õue, et oma viimasepeal kärudes tümps põhja keerata ja näidata teistele kui ässad vennad nad on. Noh, muigama pani, aga issanda loomaaed pidigi ju suur olema.

See aasta, Tartu Ülikoolis.. Inka fillid on sellised pealtnäha rahulikud keepsmile tüdrukud, igalühel oma teema ja asjad. Tulevad seminari, löövad oma konspekti lahti ja teevad midagi, siiamaani pole päris hästi aru saanud mida.
Ajakirjanikud vastupidiselt on nagu kari väikeseid metslasi. Karjuvad, räägivad, loobivad üksteist paberikuulikestega ja jätavad endast täielike imbide mulje. võibolla on asi selles, et inka fillid on suures osas vanemad ning naissoost. Ajakirjanduses on nad värskelt keskkoolist tulnud ja isaste osakaal on vaat et pooleks. Täna, semiootikas, oleks mul kuuldeaparaati vaja läinud et sellest lasteaiavadina helibarjäärist läbi murda ning midagi tähele panna.

Concordiast..vabandust BMFS'ist, jäi mulle kõige helgemalt meelde termikas, terminaator, ehk siis meie VÄGA (nais)üliõpilassõbralik saksa õppejõud. Kõhuni lahti nööbitud triiksärgid, paljastamas tema rinnapõõsast ning meelas pilk ja stretch püksid. mitte just väga rrrrrr.
Termikas andis meile ajakirjandust. lõpueksamis pidi kirjutama pressiteate sellekohta, kui noorteiidol Britney Spears jääb Terraariumis joomisega vahele.
Jah.
See oli vist murdepunktiks mil ma otsustasin kooli vahetada.

Tartus oli mul eelmine semester filosoofia, mille õppejõud tegi juba esimeses loengus selgeks, et naised on taandarenenud ja nende harimine on ajaraiskamine. Filosoofia eksami kukkus läbi üle 300 inimese. Mina ei kukkunud. Võibolla sellepärast et eksamipaberile kirjutasin T.Jevstignejev, saatuslik emasestaatust näitav A täht mu nime lõpust puudub.

Poteito Potato

Hello Kitty

2006-03-06T11:25:00.000-08:00

Teadjamad teavad, vähem teadjad ei tea, et meil on Tartus kass.
Retardo.Ristinimega Paul.

Kass nagu televiisorireklaamist või Shreki filmist, Puss with boots, teate küll.
Paraku kehtib minu puhul kassidega sama case mis väikeste lastega...nad on armsad ja toredad täpselt niikaua kuni nad
variant a)magavad
variant b)on kellegi teise omad

Kui Retardo noorem oli, jooksis ta lihtsalt väga palju ringi, vastu köögiust ja esikuseina. Energiline laps me mõtlesime.
Kui kiisu vanemaks sai, ilmnes tal paberifetiš. Kõik meie kodu wcpaberid ja paberrätikud näevad välja nagu nad oleks korduvkasutuses. Esiku seinas meil enam tapeeti ei ole. või noh..on. aga väikeste tükkidena vaiba sees. mõni helgem pea ja nobedam näpp võib meie juurde haardkoor puzzle õhtule tulla. mina see helgepea-nobenäpp-puzzlefänn ei ole. eriti kui puzzle on kassipildiga.

Retardo kasvas. Leiutas uusi mänge. Eriti toredad mängud on tema arvates need, et
"hüppame tuulile hommikul kümneküünega jalga kinni ja vaatame mis juhtub"
"ajame kõik asjad riiuli pealt maha ja kui nad tagasi pannakse siis teeme seda uuesti"
"s*ttume vannitoa vaiba peale ja siis mängime junniga niikaua kuni vaip ei ole enam helesinine"

Nüüd elab Retardo esikus, kingakarbis,köögis või Liisi toas. Vannituppa võib ka minna. Ega ma kade tüdruk ei ole ega midagi, aga peale seda kui minu toast sai me kalli kiisu isiklik Disneyland, püsib uks kinni. Vahel tal veab, ja ta suudab end siia nihverdada. sellisel juhul leiab ta otseloomulikult automaatselt ülesse need 2 kohta kust ma teda kätte ei saa. need on siis diivani seest või arvutilaua tagant.

Mulle ka meeldib mööda maad ringi roomata, samal ajal paberinutsakuga lehvitada ja üritada kassile selgeks teha et siin JAA seal EI.

Ja kas ma juba mainisin et mul on kassiallergia? esimesed kuu aega kui Tardo meile tuli, käisin ma pidevalt ringi nagu Mike Tyson pärast boksi matši.

Läbi kannatuste toimub areng
Kes kannatab see kaua elab.

justjust

Pood

2006-03-01T15:21:00.000-08:00

Pood on tore koht.
Poel ja poel on vahe.
Tartus on väikesed nurgapoed.
Sellised, nagu maal, kus on kaks korda nädalas kaubapäev ja siis kui nänn otsa saab, tuleb järgmise teisipäevani oodata.
Kelli x ja Kelli üks on minu piirkonna nurgapoed.
Kelli x on lähemal, seal olen ma püsikunde.

"Tere, pakk pealinna pelmeene palun."
Selle peale liigub müüjanna aegluubis taharuumi.
Viibib seal kahtlaselt kaua.
Vilksamisi on tema punast põlle riiulite vahelt näha.
Tuleb tagasi leti juurde, pakk käes, seisab, seletab midagi, läheb tagasi.
Viibib seal kahtlaselt kaua.
Tuleb tagasi, sama pakk käes.
Annab pelmeenid.
Kõigest 12 minutit kopikatega.
normaalne

"Tere, kas teil seda marabou uut shokolaadi on, seda vahvlitükkidega."
"Ei ole"
"Aga eile ju oli"
"1 oligi"
normaalne

"Tere"
vaikus
"Tere"
vaikus
"TERE"
"mh?, oota ma lahendan ristsõna lõpuni"
normaalne

Aga siis kui kaardimakse ei töötanud ja sularaha oli null, pandi mu kaubad ilusasti kirja ja läksin maksin esmaspäeval ära.
Rohkem kui normaalne.

golden shower

2006-03-01T14:51:00.000-08:00

Mis vajadus on inimestel tänavale urineerida ?
Eelmine reede avanes aknast rõõmus vaade kuidas kaks veel rõõmsamat noormeest südamerahuga oma kehavedelikke vastasmaja keldriakendele pritsisid.
Üleeile süüa tehes ja aknast välja vaadates, vaatas mulle vastu potensiaalne liputaja, korrused allpool tänaval lumele kollast lastes.
Täna, Tartusse jõudes pissis mingi kohalik töll südamerahuga sõbramehe auto peale.

No ja oleks siis see veel kõik.
oo ei.
kui, siis ikka täiega.
Maja ees roomas neoonroosa jopega pomps, kõrval vehkis teine samasugune pudeliga, samal ajal olematut toetuspinda otsides.

Juhhei metropol.

Vähemalt lumememme kaunistuste pärast ei pea muretsema, kolla-pruuni kirju muster on siinkandis omastkäest võtta.

pissime terviseks
tänavale!